Hüdroloog: inimesed on viimaste aastatega üleujutused unustanud

Reiu jõe veetaseme tõusust tingitud üleujutuse kaadrid on veerohkuse teema taas aktuaalseks muutnud. Tänavused üleujutused on küll tavapäratud, kuid neid on esinenud ka varem, lihtsalt inimesed on selle eelmiste kuivade suvede tõttu unustanud, tõdes keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhataja Jana Põldnurk.
Selle aasta juuni oli rekordiliselt sademeterohke ja hüdroloogidel on praeguse kõrgveega käed-jalad tööd täis, rääkis Põldnurk "Vikerhommikus". Viimati sadas nii palju 2016. aastal. Reiu jõe veetase hakkas küll kolmapäeva õhtust langema, kuid tekitab siiski suuri probleeme, nentis veeteadlane.
Isegi suurem probleem on aga talvised üleujutused, kui heitlikud talved tekitavad olukorra, kus sulanud lumi kiiresti jäätub ja tekitab jõgedesse jääummistused, rõhutas hüdroloog. Üheks selliseks näiteks oli Tartu veebruaris.
Geoportaali ja keskkonnaportaali üleujutuste kaardid
Näiteid üleujutustest viimastel aastatel on erinevaid. Näiteks 2024. aastal ületas Ahja jõgi tavapärase veetaseme. "Tuleb meelde, kui Ahja jõe kalakasvandusest panid kalad plehku," meenutas Põldnurk. Samuti on varasemast näiteid üleujutustest Võrus, Tartus ja Pärnus. Peamiselt on üleujutusoht mereäärsetel aladel. Uputused on põhjustatud üldistest tormidest, aga ka ookeanide veetaseme tõusust.
Jana Põldnurga selgituse kohaselt on geoportaal ja keskkonnaportaal seetõttu välja töötanud üleujutuste kaardid, mis näitavad Eestis üleujutuste riskipiirkondasid. Lisaks nendele riskipiirkondadele on tervele rannikualale ja Pärnu jõe vesikonnale arvutatud üleujutuse ohu tõenäosuse stsenaariumid ehk kui kõrgele võib vesi tõusta üks kord kümne, 50, saja ja tuhande aasta jooksul.
Kliimaosakonna juhataja ütles, et seire eesmärk on näidata, kui kaugele vesi ulatub teatud veetaseme korral. Näiteks, millised teed on kaetud ja millised piirkonnad on vesi ära lõiganud. Portaalides uuendatakse andmeid iga kuue aasta tagant.
Üleujutuse majanduslik kahju
Euroopa Liidu uuringud näitavad, et ohtlikest ilmanähtustest põhjustatud majanduslikest kahjudest umbes 80 protsenti on põhjustatud üleujutustest, viitas Põldnurk. Kui tormid võivad murda puid ja lennutada katuseid, siis üleujutus lõhub infrastruktuuri, eriti kui see on pikaajaline, kirjeldas Põldnurk. Üleujutused võivad tekitada suurt kahju tänavatele, kanalisatsioonidele ja inimeste kodudele.
Lõpetuseks tõi aga Põldnurk hea uudisena välja, et selle nädala lõpuni enam vihma eriti ei saja.
Toimetaja: Markus-Thom Tomson








