Narva veehoidla paisuga suunatakse vett hüdroelektrijaama. Kui aga vett on liiga palju, tuleb paisu väravad avada ja nõnda pääsebki Narva jõgi oma ajaloolisesse sängi.

Vene energeetikud nimetavad seda nähtust "holostoi vodosbros", mis tähendab tühjalt jooksvat mõttetut vett, millest elektritootmise jaoks mitte mingit kasu pole. Samas pakub see tavainimesele väga toredat vaatemängu. Narva veehoidla väravad avatakse tavaliselt kevadeti, sügiseti, kuid seda, et see toimub juulikuu keskel, see on ikka erakordne.

Tormiline veevool äratab ellu kuulsad Narva kosed, mida tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt.

"Võimas, võimas. Tegelikult oli see kunagi veel võimsam. Oleme varem käinud kunagi, aga vaid tühja sängi vaadanud. Mõtlesime, et tuleb ära näha," ütles Tartust tulnud Erkki.

Reedene Kreenholmi retk oli erakorraline, kuna vett on ikka veel väga palju. Kuid kas nädala pärast pühapäeval on ikka vett?

"Keegi ei tea. Mitte mine, mitte meie direktor, mitte keegi sellest ei tea. Võib-olla sünoptikud teavad, mis tuleb edasi. Aga tänapäeval saate neid vaateid vaadata ja nautida," ütles Narva muuseumi haridustöö kuraator Klim Klimenko.

Vene poolel asuv Narva hüdroelektrijaam töötab täistuuridel juba mitu nädalat. Juuli alguses täitis liigvesi kogu Joaoru puhkeala. Seda kardeti ka reedel, kuid seekord jõgi üle kallaste ei läinud.