Maaülikooli katus on tõenäoliselt vähemalt Tartu suurim haljastatud lamekatus, kus jalutajaid tervitavad praegu enam kui 10 erinevat sorti õitsvaid taimi. Kuna muidu on katusel kasvavad taimed harjunud kuiva pinnasega, mida suvel ei kasteta, on ka õiteilu jäänud eelnevatel aastatel kasinaks. Selle aasta vihmane suvi on andnud aga taimedele võimaluse rikkalikult õitseda.

"Rohekatusel on see aasta toimumas tõeline lille ilumäng. See vihmane suvi on olnud väga helde meie rohekatusele. ja siin rohekatusel kasvavad üldiselt sellised kuiva ja palavust taluvad taimed. Siin on erinevad tüümianid ja kukeharjad ja nelgilisi ja muid erinevaid taimi," rääkis Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri õpetaja Gloria Niin.

Ka teiste Maaülikooli töötajate sõnul on selle suve õiteilu nende tähelepanu köitnud ja seda nii kontoriaknast vaadet imetledes kui ka katusele jalutama minnes.

"Ma mäletan, et ühel lõunapausil ma tulin siia jalutama ja oli selline õrn tuulehoog, mis kandis seda liivatee lõhna ninna, et see ei ole lihtsalt ainult silmale ilus, vaid tegelikult pakub ka lõhnameeltele suurt elamust," lausus Maaülikooli teaduskommunikatsiooni spetsialist Triin Nõu.

Niini sõnul on haljaskatuste rajamine Põhja-Euroopas pigem vähe levinud, kuid see on muutumas aina populaarsemaks, sest nähakse selle kasulikkust ja head mõju mikrokliimale. Ilu tuleb veel lisaks kaasa.

"Rohekatused on väga hea meede, kuidas muuta linnakeskkonda jahedamaks ja samuti ka tegeleda selliste äkkvihmahoogude ohjamisega. Siis ei ole vaja lamekatustelt kohe vett suunata sadevee kanalisatsiooni, vaid see lamekatus suudab teatud aja hoida üleliigse vihmavee endas ja siis ka koha peal ära kasutada," ütles Gloria Niin.

Maaülikooli katus pakub huvilistele silmailu veel mõned päevad.