Narva veehoidlal lennutati paatidelt tuulelohesid
Narva veehoidlal lennutati paatidelt tuulelohesid. Belgia kunstnik Marilyne Grimmer uuris, kuidas lohedega üle piiri sõnumeid saata. Tuulelohed valmistasid kohalikud elanikud, paadid saadi Narva Veneetsia kaluritelt.
Tuulelohesid kasutati sõnumite edastamiseks veel Vana-Hiinas. Narvas, kus Venemaa on kiviga visata, käivad eri riikide kunstnikud piiritunnet otsimas ja piire kompamas. Tuulelohedega paadid sõidavad piki piiri, kunstiprojektiga kaasa tulnud narvakad on oma lohede üle uhked.
"Meie tuulelohed tõusid taevani ja see tähendab, et ettevõtmine õnnestus," ütles Narva elanik Anastassia, kelle sõnul räägib tema tuulelohe jõest.
"Seal on päike, jõgi, siin näeme kala, merd, laineid. See on ilus tuulelohe," sõnas ta.
Lohesõnumeid on rahumeelseid, aga ka krutskiga.
"Näiteks minu paadis oli üks Narva värvides tuulelohe, aga ümber pöörates on tal teised värvid. Nii et igaüks võib näha, mida ta tahab," ütles Marilyne Grimmer.
Paadi ja lohega veehoidlale pääsemine pole kerge. Lohelennud ja paadisõidud tuleb piirivalvega kooskõlastada. Kuid väliskunstnike jaoks tähendab julge pealehakkamine võitu.
"Minu arust kogu see protsess, ka hulljulgus, et võtame paadid ja läheme sinna piiriveekogu peale ja sinna Kuningasaare taha. Ah, sinna ei või? No läheme siis kuhugi mujale. Et just selline pealehakkamine, et võib-olla ma ise tunneksin rohkem aukartust, ma ei tahaks tegeleda selle piiriga nii palju, aga välismaalasi väga-väga huvitab just see piiriteema meil," lausus Narva Veneetsia saatkonna projektijuht Saara Mildeberg.
Kokku osales lohemeisterdamise töötubades ligi poolsada Narva elanikku.
Narva Veneetsia saatkond on NART-i suveprojekt.
Toimetaja: Aleksander Krjukov









