Üks tegureid, mis mõjutab sigade Aafrika katku levikut on metssigade arvukus metsas. Jahimeeste sõnul kütivad nad küll nii palju kui võimalust on, kuid silmitsi ollakse murega, et liha pole enam kuskile panna. Nii näeb Eesti Jahimeeste selts, et riik peaks praeguses olukorras sekkuma.

"Kuna Eesti jahimees ei ole harjunud prügikasti küttima, siis kindlasti tuleks siin üle vaadata toore liha realiseerimine, mis on kontrollitud ja haiguse suhtes negatiivne. Praegu me ei tohi müüa ja lihatööstused ei tohi müüa toorest metssealiha, mis on kontrollitud ja katkule negatiivne. See regulatsioon tuleb Euroopast, aga seda on kindlasti võimalik üle vaadata ja erandit taotleda," sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Samas on lubatud müüa kuumtöödeldud liha, mille ostjaid napib. Nii Rannarootsi kui ka Linnamäe lihatööstuse hinnangul on metssealiha rohkem kui selle vastu nõudlust on.

"Võin kinnitada, et laod on piisavalt täis ja olukord on selles suhtes nutune, et varume rohkem kui suudame müüa. Praegu metssealiha eksportida ei saa ja kõik, mida me müüme, peab olema kuumtöödeldud, et praegu pigem nõudlus on väiksem. Soomlased olid kunagi põhilised ostjad, aga täna ega soomlased ka ei julge seda metssealiha väga tarbida," lausus Linnamäe lihatööstuse juhatuse liige Indrek Loorens.

"Siin oleks ka vaja võib-olla riigi abi, et seda turgu natuke sättida nii, et nõudlus või tellimine oleks suurem, et seda metssealiha saaks kuskile realiseerida," lisas Korts.

Endine maaeluminister ja maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse sõnul saaks riik turgu elavdada liha ise kokku ostes.

"Üks võimalus seda probleemi lahendada on selgelt see, kui riik ostaks mingi osa metssealiha konserve riigi varusse ja kasutaks seda hiljem järk-järgult erinevate institutsioonide varustamisel. Kui me preventatiivselt kulutame raha natuke rohkem, siis hiljem kahjud on väiksemad, et kui me meenutame kui palju on riigile otseselt maksma läinud erinevate kodusigade hukkamine, siis see küündib kuni 14 miljoni euroni," ütles Kruuse.

Linnamäe lihatööstuse sõnul oleks neil võimekus näiteks kaitseväele konserve toota olemas. Regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase sõnul plaanibki riik konserve osta, kuid mitte riigi varusse, vaid Ukrainasse saatmiseks.

"Ma lähen valitsusse taotlema reservist lisaraha selleks, et aidata jahimeestel soetada külmkappe, kus nad saaksid liha hoida ja selleks, et oleks võimalik sealiha kokku osta ja saata see siis konservi kujul Ukrainasse. See lahendab meil seda probleemi, et motiveerida jahimehi rohkem küttima, et katku probleemi hallata," sõnas Terras.