Mitmete seakasvatajate sõnul on olukord farmides praegu ärev, kuna nakatunud metssigu on aina enam ka farmide läheduses ning ligi 13 000 kodusiga Viljandi-, Tartu- ja Raplamaal on katku tõttu juba hukatud või hukkamisel.

3500 loomaga Kaubi farmi sõnul peavad nad kinni aastaringselt kõikidest bioturvalisuse meetmetest, kuid see ei tähenda tingimata kaitset katku eest.

"See on hästi kurb, masendav ja psühholoogiliselt mõjutab see kõiki meie seakasvatajaid. Me pole keegi kaitstud selle eest. Läbi nende aastate oleme kogu aeg olnud valvel. Kõik meetodid on olnud kasutusel - autode desinfitseerimised, seisuajad, desobarjäärid ja null tolerants metsa mineku ees. See on see kõige hullem asi, mis üldse olla saab. Meie töötajad, kellelgi pole metsa asja, keegi ei tahagi minna metsa ja mitte ainult töötajad, aga ka pereliikmed," lausus Kaubi Farmide loomakasvatuse juht Varpo Vare.

"Meil on farme mitmes maakonnas. Nii Jõgevamaal, kus on ka juba päris palju märke metssigade tabandumisest haigusega. On Põlvamaal, on Tartumaal ja lisaks Viljandimaal. Oleme väga mures," sõnas Atria Farmid OÜ juhatuse liige Meelis Laande.

Nii Laande kui ka põllumajandus- ja toiduameti (PTA) sõnul on sigade Aafrika katk sellel aastal intensiivsemalt levimas.

"Olukord on üsna tõsine. Kui me vaatame eelnevaid aastaid, siis levik metssigade hulgas on päris ulatuslik. Käesoleval aastal on lisandunud neli uut maakonda. Ta on levinud Tartumaale, kus olid viimased puhangud ja seal ei olnud teda viimased kolm aastat metsas. On levinud Raplamaale, kus teda ei ole olnud viimased neli aastat ja veel lisaks Jõgevamaale ja Järvamaale, kus teda ka väga pikalt pole olnud ehk levik on üsna ulatuslik," ütles PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.

"Eestis ei ole enam piirkonda, kus loomapidajad ja eriti seapidajad, ei peaks olema ülimalt ettevaatlikud oma tegevuses. Metssigade hulgas ulatub positiivsete leidude arv juab 65 loomani. Kuskil üle veerandi neist on registreeritud juulikuus. Me oleme uurinud eelkõige indikaatoritena surnud loomi ja umbes 70 protsenti neist on olnud viirusesse nakatunud," lisas Kalda.

Peamine vastutus on PTA sõnul küll loomapidajatel, aga oluline on ka metssigade arvu piirata. Tartu jahindusklubi sõnul kütivadki jahimehed praegu aktiivselt nii palju kui võimalust on. Samuti pannakse rõhku riiete ja jalanõude desinfitseerimisele. Metssead on aga aktiivselt liikumas ja nende küttimine on ajamahukas.

"Kiskjad on need, kes panevad karjad liikuma. Endal on kõht tühi ehk kindlasti liiguvad rohkem, et süüa saada ja levitavad katku. Olukord on kindlasti teine, kui katku esimese laine ajal, sest karjade liikumine on suurem. Kui vaadata põllumajandus- ja toiduameti kaarte, siis Läti, Leedu ja Poola kaart on kirju olnud ning Eesti suhteliselt puhas siiamaani, aga kui nad seal väga hästi hakkama ei saa, siis tulevad loomad sealt üle piiri," lausus Tartu jahindusklubi tegevjuht Tõnu Peterson.

Katku leviku tõkestamiseks võiksid Petersoni sõnul lisaks jahimeestele ka marjulised ja seenelised oma riideid ning jalanõusid desinfitseerida. Samuti metsatööstuses tegutsejad.

"Kõik metsamasinad, mis metsas veavad välja või harvesterid lõikavad, et siis ka neid oleks hea pesta ja desinfitseerida. Kindlasti peaks metsamehi aitama ja riigi poolt olema tugi selleks, et see võimalikuks saaks. Metsamees sõidab oma traktoriga üle, ta võib-olla ei pane tähele seda üldse ja järgmine hetk on ta kuskil mujal maakonnas selle pisikuga ja kandubki edasi," sõnas Peterson.

Nii Laande kui ka Nõo lihatööstuse sõnul praegused juhtumid liha hinnale mõju ei avalda, kuna hind Eestis sõltub sellest, milline on hind Euroopas.

"Kui antud situatsioon jääb selliseks nagu see hetkel on, siis ma arvan, et väga kriitilist ja olulist mõju lihaturule see tegelikult ei oma, sest me peame arvestama sellega, et Eesti lihatootmine võrreldes Euroopa majandusruumiga on suhteliselt tagasihoidlik ja viimaste juhtumite sigade arv moodustab Eesti sigade arvust hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti. Selge on see, et selle hinnangu andmisel ma teen väga julge eelduse, et rohkem viiruse leviku juhtumeid ei teki," ütles Nõo lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova.

PTA sõnul ei saa rahuaega veel välja kuulutada, kuna katku levik on aktiivne sügise alguseni.