Peipsist Narva-Jõesuuni on 70 kilomeetrit vett, kus isegi palava suveilmaga ujuda ei tohi. Ujumiskeelu rikkujatel hoiavad silma peal piirivalvurid, kelle arvates võiks ujumiskohti Narva kandis rohkem olla.

"Olemegi alustanud kohalike omavalitsustega sellise diskussiooni, kus siis võiks olla veel täiendavaid ujumiskohti, kus inimesed kuuma suvepäikese käes karastust saaksid otsida," ütles Ida prefektuuri piirivalvebüroo teabeseiretalituse juht Erik Liiva.

Pea 30 aastaga on piirivalve ja karastust otsivate inimeste vahel tekkinud teatav kompromiss. Jalgupidi vetteminek pole keelatud, kuid piirivalvurid sekkuvad siis, kui inimene ujuma hakkab.

"Kui selline tavapärane jahutus kandub üle ujumiseks, siis me peame sekkuma ja inimesele selgitama. Eelkõige just sellepärast, et ta ei satuks veevooluga kaasa ja ei lõpetaks kuskil teisel pool piirijoont," sõnas Liiva.

Erandiks on ametlikud ja poidega piiratud ujumiskohad, kuid seni on neid piirijõele rajatud vaid üksainus. Üks on Narva Joaoru supelrand, mis aga kohalikele eriti ei meeldi. Sisuliselt on tegemist tiigiga, kus isegi linnavõim ujuda ei soovi.

"Mina käin Narva-Jõesuus. Mulle meeldiks liivane rand, kus saaks pikalt jalutada. Joaorg on selline väiksem suplemiskoht," lausus Narva abilinnapea Marina Šurupova.

Teine supluskoht, mida piirivalve mööndustega aktsepteerib, asub Narva jõe suudmes, kus jõevesi võib mereveest kuni 10 kraadi võrra soojem olla. Tegemist on siiski pooleldi ametliku supluskohaga, kus pole poisid ega vetelpäästet.

"Siin ei tohi ujuda, kuid supelda võib. Ja rahva hulgas on see väga populaarne koht, kus inimesed käivad pidevalt. Kui nad ujuvad, siis ainult oma vastutusel," rääkis Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

Sel suvel tuvastas piirivalve 30 ujumiskeelu rikkumist. Suurim trahv ulatus 600 euroni, kuid tavaliselt piirdutakse hoiatusega.