Poliitik kirjutas sotsiaalmeedias Narva kohta, et "kogu selle riigipiiril toimuva hulluse" algatas eelmine siseminister. Tavaliselt ametnikud ei vaidle poliitikutega, ei hakka ka mina vaidlema. Ent siseministeeriumi kantslerina tunnen, et võin – president Alar Karist tsiteerides – jääda viisakalt eriarvamusele ning selgitada, mis ja miks on Narva piirijärjekorraga toimunud.

Saan aru kõigist, kes muretsevad Narva piiripunkti pikkade järjekordade üle, kus inimesed seisavad või istuvad piiriületust oodates viis kuni kümme tundi, osa neist ööbib Peetri platsil, piiripunkti ümbruses on prügi ning rahulolematud on nii piiriületajad kui ka narvalased.

Põhjus on minu jaoks selge. "Kogu selle riigipiiril toimuva hulluse" ei algatanud mitte Eesti Vabariigi valitsus, eelmine siseminister või Narva linnavalitsus, nagu meedia järgi sageli võib arvata. Piirijärjekorra Narva linna tõi Vladimir Putin ja tema täiemahuline sõda Ukraina vastu, mis algas 24. veebruaril 2022. See Venemaa agressioon hävitas Euroopa senise julgeolekuarhitektuuri ja purustas ka paljud riikidevahelised suhtesõlmed.

Üks oluline mõju on see, et novembris 2023 sulges Soome kõik oma piiripunktid Venemaaga. Põhjuseks Venemaa võimude toetatud ja õhutatud migratsioonisurve. Vene poolel jagati või müüdi asüülitaotlejatele isegi jalgrattaid, et nood jõuaksid kiiremini Soome piiripunktini. Kas keegi usub, et seda sai teha Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse ehk FSB teadmata? Seda tehti FSB teadmisel ja osalusel, see oli Venemaa teadlik vastus Soome toonasele kavatsusele liituda NATO-ga.

Praegu on Narvas piiriületajatest kaheksa protsenti Soome kodanikud. See on ligi 30 000, teades, et tänavu seitsme kuuga läbis seal piiripunkti 370 558 inimest. Lisaks kasutavad Eesti piiripunkte ka hinnatundlikud Venemaa kodanikud, sest kõik Euroopa Liidu riigid lõpetasid lennuühenduse Venemaaga ning kalli lendamise asemel läbi Türgi või araabia maade on paljudele soodsam koju tagasi minna just siitkaudu.

Teiseks muutis Eesti pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas idapiiril kontrolli järk-järgult põhjalikumaks. Lisaks dokumentide ja piiriületajate tausta kontrollimisele kontrollib toll süvitsi ka nende pagasit, et takistada Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja pandud kaupade ülevedu.

See on iseenesestmõistetav vastus agressorriigi piiril, kus Eesti seisab enda julgeoleku ja turvalisuse eest. Muidugi võtab niisugune ülipõhjalik kontroll varasemast rohkem aega, millega peavad arvestama kõik piiriületajad.

Oleme mitmel puhul öelnud ja kordan taas, et me ei soovita praegu kellelgi Venemaale kui sõda alustanud riiki reisida. See on seotud mitmete ohtudega ning konsulaarabi tagamine hätta sattunud Eesti kodanikele ja elanikele võib olla takistatud.

Eesti siseministeerium monitoorib olukorda Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktis igapäevaselt ja tähelepanelikult. Kui Venemaa peaks kasutama siin hübriidsõja relvana rändesurvet, nagu nägime või näeme Vene-Soome, aga samuti Valgevene-Läti ja Valgevene-Leedu piiril, siis oleme valmis enda piiripunktid sulgema. Seni pole selleks põhjust.

Soodustusi agressorriigi piiri ületamiseks Eesti luua ei plaani. Võiksime arutada küll näiteks teemal, kas oleks võimalik lubada Narvas piiriületust ainult Eesti kodanikele ja elanikele, kuid see takerdub ilmselt Euroopa Liidu reeglite taha.

Mina ei näe võimalust, et kuni kestab Venemaa agressioonisõda oma naaberriigi Ukraina vastu, leeveneks kontroll Eesti idapiiril. Niisiis veel kord: piirijärjekorra Narva linna tõi Putin ja tema sõda.