Nurm sõnas, et praeguseks kogutud tõendite pinnalt on näha, et ühingu loomise järel asuti Ukraina inimesi humanitaarabiga aitama, tehes intensiivset tööd. Kui algselt tegid Lehtme ja Slava Ukraini Ukrainas koostööd MTÜ All for Victoryga, siis 2022. aastal asendus see Lehtme otsusel ettevõttega IC Construction, millega tehtud tehingutele lisandus juurdehindlus.

"See pole majanduslikus mõttes kuidagi etteheidetav, sest äriühing peabki kasumit teenima," ütles riigiprokurör. "Küll aga mida meie täna Johanna-Maria Lehtmele ette heidame on see, et vahetades välja heategevusliku organisatsiooni ja asudes neid samu asju tegema IC Constructioni kaudu ja nähes seda juurdehindlust, oleks ta pidanud hea juhatuse liikme tava kohaselt annetajate raha paremini kasutama."

Nurm rõhutas, et prokuratuur ei heida Lehtmele ette nagu kogutud annetusi ei oleks kasutatud humanitaarabi osutamiseks, vaid ligikaudu 450 000 euro ulatuses on raha läinud juurdehindlusena äriühingutele, mida ei oleks tekkinud, kui oleks heategevusliku organisatsiooniga koostööd jätkatud.

"Omastamise pool puudutab ühte lepingut, mis on logistikaleping ja see kahju suurus on 44 000 eurot. Oleme menetluses tuvastanud, et logistikateenust osutasid vabatahtlikud, kes tegelikult palka ei saanud ja läbi selle on need rahad liigutatud meie tänase teadmise kohaselt hoopis All for Victory ja IC Constructioni tegevuskulude, palkade, kontorikulude ja muu katteks," rääkis riigiprokurör.

Asja menetluses on võrreldud neid arve, mis on esitatud arvetel ning mis on tegelikud sisseostuhinnad.

Ukraina õiguskaitseorganid peatasid mullu MTÜ Slava Ukraini Eestis kogutud annetusraha võimaliku varguse kohtueelse uurimise, kuna peamine kahtlusalune MTÜ All for Victory juht Hennadi Vaskiv oli riigist lahkunud.

Nurme sõnul puudutab Eesti kriminaalmenetlus vaid Johanna-Maria Lehtme tegevust MTÜ juhina ning kannatanuna Slava Ukrainit.

"Kõik see, mis on rahast edasi saanud ja kuhu see on liikunud, on Ukraina menetluse osa. Me ei ole saanud mingisuguseid vihjeid ega tõendeid, et Johanna-Maria Lehtme oleks saanud mingit kuritegelikku tulu sellest skeemist. Me loemegi selle kahju kolmandatele isikutele edastatuks ning sellega tegeleb Ukraina," rääkis Nurm.

MTÜ Slava Ukraini on otsustanud loobuda hagi esitamisest raha tagasi nõudmiseks, kuna on täna likvideerimisprotsessis, sõnas Nurm.

"Oluline on siin vahet teha, me täna räägime juriidilisele isikule MTÜ Slava Ukraini tekitatud kahjust ja see on tekkinud juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Me ei saa rääkida, et kõiki neid abiprojekte poleks olnud või Ukrainasse ei oleks humanitaarabi saadetud. On küll. Lihtsalt meie etteheide täna on selles, et selle keskeltläbi 450 000 euro eest oleks võimalik olnud rohkem abi osutada, mitte seda suunata mingi äriühingu kasumisse," ütles ta.

Riigiprokuratuur alustas Lehtmega seotud kriminaalmenetlust 2023. aasta mais. Nurm märkis, et menetluse pikkusest rääkides tuleb mõista, et seda pole läbi viidud vaid Eesti territooriumil, vaid suur osa tõenditest on kogutud ka Ukrainas Ukraina kolleegide poolt.

Seejuures on tulnud kõik ukrainakeelsed tõendid tõlkida, läbi töötada ning võrrelda Eestist kogutud dokumentidega. "Arvestada tuleb ka sellega, et meie koostööpartner on täna sõjas olev riik," lisas Nurm.

Ukraina poolega on prokuratuuril olnud Nurme sõnul hea koostöö ning Ukraina on uurimisse panustanud märkimisväärse ressursi.

Menetluses ütluste andmisest on Johanna-Maria Lehtme riigiprokuröri sõnul keeldunud. Nurm lisas, et see on ka tema õigus ning seda ei saa Lehtmele ette heita.