Uuring: toidu hinnatõusu põhiline põhjus ei ole kaupmehe juurdehindlus

Jaekaubanduse juurdehindlus on erinevate toidukaupade lõikes väga erinev, näitas maaelu teadmuskeskuse teise kvartali uuring. Ka hinnatõusude põhjused olid erinevad.
Uuringu eesmärk on välja selgitada toidukaupade hinna kujunemine tarneahelas.
"Meie hinnamarginalide uuring keskendubki just jaehindade lülide analüüsile ehk siis see hõlmab tooraine hinda, tööstuse osa, kaubanduse osa ja ka käibemaksu osa," selgitas Vikerraadio saate "Uudis +" intervjuus maaelu teadmuskeskuse peaspetsialist Egle Jakin-Haidak, kes on ka üks värske aruande koostajatest.
Toidukaupade hinnatõusude põhjused olid teises kvartalis erinevad, näitas aruanne.
Kilepiima ja purepakis piima jaehind tõusis 1,5 protsenti, samas kui täispiima hind tõusis seitse protsenti. Hinnatõusu peamine põhjus on toorpiima hinnatõus ja tööstuse osakaalu suurenemine lõpphinnas. Haidak lisas, et piima puhul oli uuringust näha, et kaupmees maksab peale, et piima müüa.
"Piima hind on läbi aegade olnud tegelikult selline, millega kaupmees kutsub klienti poodi ja seal ongi see mängimisruum, et kui ta seal oma kasumi marginaali ei rakenda, siis mõnel teisel kohal tuleb see kasumimarginal tõenäoliselt suuremalt esile," selgitas Haidak.
Samas on juustu jaehinnas suur osa kaubandusel. "Juust on selline toode, mis on tavaliselt kõrgema juurdehindlus marginaaliga olnud läbi aegade," ütles Haidak.
Nisujahu jaehinna kujunemisel oli tööstuse ja kaubanduse osakaal suhteliselt sarnane võrreldes esimese kvartaliga. Kaubanduse osa moodustas jaehinnast 30 protsenti, töötleva tööstuse osa 29 protsenti, näitas uuring.
Leiva ja saia jaehinna struktuuri puhul ilmnes uuringust, et suurim osa hinnast kujunes tööstuse tasandil.
Köögiviljade ja kartuli hinda mõjutas hooajalisus. Kartuli ja peakapsa jaehinnad on varasemalt olnud kõrgeimad kolmandas kvartalis. Kartuli tootjale jääb umbes 40-60 protsenti jaehinnast, selgitas Haidak.
Teises kvartalis võrreldes esimesega tõusis sealiha kokkuostuhind Euroopa Liidus keskmiselt neli protsenti ja Eestis kolm protsenti. Jaehinnast moodustab lõviosa tooraine ja tööstuse osakaal.
Veiseliha puhul on tööstuse osa tõusnud 35,2 protsendilt 41,9 protsendile. Ka viineri puhul on tööstuse osa jaehinnast suurenenud.
Munade hinnas on suurim osakaal tootjal. 2025. aastal on puurikanade munade hind langenud, samal ajal kui mahemune müüakse kallimalt kui varem.
Haidak sõnas, et pikaajaline trend on siiski, et jaekaubanduse osakaal on toidukauba lõpphinnas suurenemas, kuid ta lisas, et see on ka põhjendatud.
"Tõsi on see, et tüüpiline jaepood püüab ju pakkuda tarbijale üha enam lisandväärtust ja muid teenuseid, mis siis ulatuvad kaugemale kui pelgalt piima või vorsti müümine. Seega jaekaubanduse osa suurenemine osaliselt on kindlasti õigustatud," kommenteeris Haidak.









