Külli Taro: tervisekassa suvepäevad olid märgiline viimane piisk
Ametnikueetika nõukogu esimees Külli Taro ütles "Vikerhommikus", et tervisekassa suvepäevad olid märgiline viimane piisk terves küsimuste reas, mis tervisekassa rahakasutust puudutab. Taro sõnul ei ole ametnikueetika nõukogu veendunud, et tervisekassa saab aru, et nad on avaliku sektori asutus.
"Ma arvan, et me ei ole üldse pahased sellepärast, et meeskonnatunnet hoitakse. Ma ei pea üldiselt õigustatuks kõiki riigiasutusi igasuguste suvepäevade või ühisürituste eest nahutada. Ka riigiasutustes töötavad inimesed, ka nemad vajavad hoidmist. Küsimus on ju tegelikult selles viisis ja kulude mõistlikkuses. Ja mis puudutab seda praegu kõne all olevat tervisekassa juhtumit, siis mulle endale tundub, et siin need suvepäevad ei ole üldse mitte selle pahameele peamine allikas, pigem on see selline viimane piisk karikasse, mis paneb küsima selle asutuse juhtimise väärtuste kohta," ütles Taro.
Taro rääkis, et ametnikueetika koodeks ütleb, et ametnik peab käituma usaldusväärselt ja usaldusväärsus tähendab muu hulgas ka seda, et riigi vara tuleb kasutada säästlikult ja tõhusalt.
"Nüüd, kui täpne olla, siis tervisekassa ei ole riigi ametiasutus, tervisekassas ei tööta ametnikud, aga ametnikueetika koodeks kui väärtuste kogum laieneb kogu avalikule sektorile. Ehk ka tervisekassa tegutseb meie kõigi raha eest, see on avaliku sektori asutus," lausus Taro.
Taro tõstis esile tervisekassa juhi Rain Laane põhjenduse, et suvepäevad said toimuda, sest amet on tööjõukulusid oluliselt kokku hoidnud.
Taro vaatas tervisekassa viimaste aastate kulusid ja raamatupidamise andmeid ning leidis näiteks suure erinevuse üüripindadele kulunud raha osas.
"Varasemalt jäi meediast silma, et üüripinna vahetamisega nad justkui hoidsid kulusid kokku, et hinnanguliselt 150 000 läks midagi odavamaks. Kui ma aga vaatan raamatupidamise andmetele otsa, siis ma tegelikult ei näe, kus see kokkuhoid on. Ma rõhutan, et mina näen ainult avalikke üldandmeid. Ja kindlasti tahan südamele panna tervisekassa nõukogule, et nad küsiksid rohkem küsimusi. Aga kui vaadata avalikke andmeid, siis kui paar aastat tagasi, aastal 2023 tervisekassa oli veel eelmisel pinnal, siis olid nende kinnisvara kulud raamatupidamise andmete alusel 410 854 eurot. Nüüd eelmisel aastal oli nende kulu 985 045. Ehk siis kui sul paari aastaga kinnisvara kulud raamatupidamises enam kui kahekordistuvad, siis ma ei näe seda kokkuhoidu siin. Jällegi rõhutan, need on üldandmed. Aga kindlasti see küsimusi tekitab," lausus Taro.
Tarbetu kulu oli tema hinnangul ka tervisekassa nimevahetus. "Mõne aasta eest, kui tervisekassa muutis oma juriidilise isiku nime Eesti haigekassast tervisekassaks, siis minul kodanikuna tõesti tekkis küsimus, et miks seda tehakse. Sest igasugune juriidilise nime muutus, logo muutus, brändi muutus on väga oluline kulu, ta on otsene rahaline kulu, aga ta on ka tööaja kulu. Avalikus sektoris see tööaeg on äärmiselt väärtuslik. Kui tervisekassa tegeleb oma logo muutmisega, siis samal ajal ta ei saa tegeleda muude tegevustega," sõnas Taro.
"Mulle tundub, et need suvepäevad ongi selline märgiline viimane piisk, mis paneb küsima, kas need väärtused, mille järgi tervisekassa täna tegutseb, on tänases Eestis meile vastuvõetavad," ütles Taro.
Avaliku sektori asutuse juht peab tajuma vastutust
Taro rääkis, et erasektorist avalikku sektorisse asutust juhtuma tulnud juhi puhul, nagu ka Rain Laane taust on, on oluline avaliku sektori eripära tajumine.
"Seal on see oht, et see, mis erasektoris on täiesti normaalne, kui sa oled eraettevõte, sul läheb väga hästi, siis panustada oma töötajatesse, teha mida iganes, luksuslikke üritusi, pakkuda igasuguseid muid soodustusi, on täiesti normaalne. See on eraettevõtja otsus, kuhu tema oma raha paneb, et enda kasumi arvelt panustab seda hoopis töötajatesse. Aga avalikus sektoris on hoopis teine olukord. See raha ei kuulu Rain Laanele, see raha ei kuulu tervisekassale. Kui ma loen tema intervjuudest, et nemad on nüüd raha kokku hoidnud ja selle arvelt nad midagi teevad, siis see suhtumine ei sobi, sest see kokkuhoid ei ole nende oma," rääkis Taro.
Taro viitas taas tervisekassa raamatupidamise andmetele, millest talle jäi mulje, et tegemist on eraettevõttega, millel läheb finantsiliselt päris hästi.
"Iseenesest mingit sellist suurt tohutut luksust ei ole, aga ilmselgelt ta kukub välja sellest üldisest avaliku sektori võimaluste pildist. Ja kui Rain Laane eilses ühes intervjuus ütles, et peaksime vaatama, mida teised riigiasutused teevad ja mida eraettevõtted teevad, siis esiteks, eraettevõtetega võrrelda ei saa ega tohi. Ja teised riigiasutused... Nägin eelmisel aastal, et kõige enam kulutas suvepäevadele välisministeerium, kuskil 25 000 eurot. Välisministeeriumis on ka kuskil 200 töötajat. Me ei tea täna tervisekassa suvepäevade maksumust, aga tõenäoliselt on see suurem kui 25 000 eurot," sõnas Taro.
Rain Laane ütles kolmapäeval ERR-ile antud intervjuus, et suvepäevade hind on paarkümmendtuhat eurot väiksem kui ajakirjanduses välja pakutud 100 000 eurot.
"Kui ma seda juhtumit oma kolleegidega ametnikueetika nõukogust arutasin, siis peamine mure, mis meil tekkis, oli tervisekassa kommunikatsioon. Mitte nüüd see, et kommunikatsioon oleks valesti läinud, aga et põhimõtteliselt me ei ole veendunud, et nad saavad aru, et nad on avaliku sektori asutus, kellel on kohustus tegutseda läbipaistvalt, kellel on kohustus anda kohe vastuseid igasugusele raha kasutamisele," ütles Taro.
Taro sõnul ei ole jutt sellest, et kulud ei ole veel teada, veenev. "Ma väga loodan, et tegemist ei olnud sellise avatud arvega üritusega, kus me pärast loeme kokku ja saame teada, mis maksis. Tõenäoliselt ikka oli eelarve ja need eelarve kulud on ammu teada," sõnas ta.
Saatejuhid küsisid Tarolt, kas ja mis tingimustel on Rain Laanel võimalik oma ametis jätkata.
"See on loomulikult tervisekassa nõukogu otsus. Ja ma vaatan väga nõukogu poole, sest nõukogu on see koht, kes peab erasektorist tulnud juhile andma kätte selle suuna, et mis on aktsepteeritav ja mis ei ole. Kui me samal ajal räägime, et raviraha üldse ei ole ja asutuse ülalpidamiseks läheb võrreldes teiste avalike sektori asutustega oluliselt rohkem raha, siis see on nõukogu töö anda suunised kätte," vastas Taro.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: Intervjueerisid Margit Kilumets ja Sten Teppan.








