Ajalehe Bild Am Sonntag 9. augustil avaldatud uuringufirma Insa viimase küsitluse kohaselt ei olnud kristlike demokraatide liidri tööga rahul 59 protsenti vastanutest ja rahul oli ainult 30 protsenti.

See on palju halvem tulemus kui hinnang sotsiaaldemokraadi Scholzi esimesele sajale päevale, mil temaga oli rahul 43 protsenti vastanutest ja 41 protsenti olid rahulolematud.

Insa leidis, et 27 protsenti vastanutest hindas Merzi halvemaks ja ainult 26 protsenti paremaks kui Scholzi.

Sama kehtis ka praeguse Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) valitsuskoalitsiooni kohta.

Ainult 27 protsenti küsitletutest olid koalitsiooniga rahul, samas kui 60 protsenti sakslastest olid valitsusega rahulolematud.

2022. aastal, pärast Scholzi 100-päevast võimulolekut, oli suhteline enamus inimesi tema tööga rahul, kusjuures vaid 41 protsenti vastanutest väljendas negatiivset suhtumist.

See muutus, kui puhkes Ukraina sõda ja Saksamaad tabasid majanduslikud raskused, mis põhjustasid Scholzi toetuse languse. Lõpuks lahkus Scholz võimult äärmiselt ebapopulaarse kantslerina, olles kaotanud erakorralised valimised kristlikele demokraatidele.

Merzi enda valitsust on algusest peale iseloomustanud mõnede oluliste valimislubaduste murdmine, et võita SPD toetus valitsuse moodustamiseks.

Ta langetas võla ülempiiri, ei kärpinud teatud makse ja võttis muuhulgas leebema hoiaku ebaseadusliku rände osas, kommenteeris väljaanne BrusselsSignal.

Merzile mõjus negatiivselt ka see, et ta ei suutnud Bundestagis peetud usaldushääletuse esimeses voorus koguda piisavalt hääli, et saada kantsleriks kinnitatud. Alles pärast kiiruga korraldatud teist vooru suutis ta ära hoida suurema kriisi ning tagas endale enamuse.

Saksamaa kantsleri ametiaega on iseloomustanud siseriiklikud võitlused, stagneerunud majandus, madal avalikkuse usaldus ja väited, et ta on "välisteemade kantsler", kommenteeris väljaanne The Times.

Lõppenud nädalavahetusel ähvardas puhkeda uus kriis, kuna Merz kuulutas välja relvaekspordi embargo Iisraelile, mis tekitas tema parteis suure vastureaktsiooni.

Varem oli Merz rünnanud Scholzi Iisraeli abistamisest keeldumise pärast, kui see vajas tema sõnul kiiresti abi teostamaks oma õigust enesekaitsele.

CDU Baieri tiiva CSU juht Markus Söder ütles, et Merzi viimane otsus oli tõsine viga. Söder ütles, et kantsler peaks oma seisukohta muutma ja Iisraeli-vastased sanktsioonid tühistama.

Merz eiras sellega ka omaenda parlamendifraktsiooni välispoliitika eksperte, rääkides otse meediaga võimalikust Iisraeli-vastasest embargost, ignoreerides eelnevaid kokkuleppeid sellel teemal rohkem mitte sõna võtta.

Ajalooliselt on CDU alati rõhutanud tugevaid kahepoolseid suhteid Iisraeliga, pidades teda Lähis-Ida peamiseks demokraatlikuks liitlaseks.

Juba mõnda aega pole aga Saksamaa varustanud Iisraeli Gazas kasutatavate relvade ega laskemoonaga ning embargonimekiri on laienenud.

Kantsleriameti dokumendis selgitati siiski, et Saksamaa on pühendunud Iisraelile ja on vastu Hamasi terroristidele, kuid samas öeldi, et vägivalla eskaleerumine aitab kaasa "sotsiaalsete konfliktide süvenemisele Saksamaal ja Euroopas".

Bildi andmetel tekitas see väljend CDU-s pahameelt, kuna seda tõlgendati kui järgiandmist tänavatel võimutsevatele islamistlikele ja radikaalsete vasakpoolsete jõukudele.

Merz väitis, et "Saksamaa Iisraeli-poliitika põhimõtetes" pole midagi muutunud, kuid Berliin on vastu Iisraeli plaanile Gaza okupeerimiseks, mis tema sõnul võib viia veelgi suuremate inimohvriteni.