Merz kutsus üles põhjalikule reformile toetussüsteemis, mille kulud jätkavad kasvamist. Möödunud aastal kulus toetussüsteemile rekordilised 47 miljardit eurot.

"Heaoluriiki, nagu me seda täna teame, ei saa enam rahastada sellega, mida me majanduses toodame," ütles Merz laupäeval toimunud poliitikakonverentsil.

Saksamaa majandus on alates 2017. aastast oluliselt aeglustunud, kasvades selle ajaga vaid 1,6 protsenti. Ülejäänud euroalal on majanduskasv olnud aga 9,5 protsenti.

Saksamaa majandus kahanes eelmisel aastal 0,2 protsenti ning 2023. aastal langes majandus 0,3 protsenti. Tegemist esimese korraga alates 2000. aastate algusest, kui Saksa majandus on kahanenud kaks aastat järjest.

Tööstustoodang langes endise kantsleri Olaf Scholzi juhitud vasakpoolse nn valgusfoorikoalitsiooni ajal ning jätkab langust ka uue valitsuse all. 2025. aasta teises kvartalis vähenes Saksamaa siseriiklik koguprodukt (SKP) 0,3 protsenti.

Samal ajal on sotsiaalhoolekande kulutused plahvatuslikult kasvanud ning sel aastal on oodata nende veelgi suurenemist, kuna Saksamaa elanikkond vananeb ja töötus kasvab. Kuigi enamik toetuse saajatest on sakslased, on suur hulk saajatest ka mitteresidendid.

Merzi seisukohad heaoluriigi kohta võivad tekitada rahulolematust tema koalitsioonipartneri Sotsiaaldemokraatlikus Parteis (SDP), kellele ta Bundestagis nappide häältega enamuse saavutamisel toetub.

Koalitsioonipartnerid olid juba kokku leppinud sotsiaalkindlustussüsteemi reformimises, mis hõlmab tervisekindlustust, pensione ja töötutoetusi, kuna kulud kasvavad ja föderaaleelarves on lünki. Kantsler tunnistas, et sotsiaalhoolekande kärpimine ei oleks vasaktsentristlikul SPD-l lihtne, kuid ta kutsus kahte parteid üles koostööd tegema.

Merz ütles, et parteisisene rahulolematus ei hirmuta teda vajalikke reforme ellu viimast. Saksa kantsler lisas, et ei ole rahul sellega, mida tema valitsus seni saavutanud on. "Näidakem koos, et muutused ja reformid on võimalikud," lausus ta.

Merz kutsus nii Sotsiaaldemokraatlikku Parteid kui ka Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) üles võtma kohustuse teha raskeid otsuseid ning kujundama ühist "migratsiooni vastast ja ärisõbralikku" koalitsioonipoliitikat.

Migratsiooni radikaalne piiramine on üks peamisi poliitilisi seisukohti, milles koalitsioon on ühel meelel. Mõlemad parteid on kutsunud üles suurendama Saksamaa võimekust migrantide kinnipidamiseks, kes ootavad väljasaatmist, ning laiendama ohutute riikide nimekirja, kuhu migrandid saaks tagasi saata.

Rangem migratsioonipoliitika järgneb Saksamaa Majandusinstituudi uuele uuringule, mis nimetas migratsiooni murdepunktiks Saksamaa koolide tulemuste languses pärast 2015. aastat.

Koalitsiooni karmim migratsioonipoliitika on olnud seotud ka paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetuse kasvuga.

AfD on nüüdseks valijate seas saavutanud Merzi CDU-ga võrreldava toetuse, samal ajal kui INSA instituudi uuring näitas, et 59 protsenti valijatest on rahulolematud kantsleri sooritusega tema esimesel 100 päeval ametis. Merzi toetus valijate seas on märgatavalt halvem kui Scholzil, kes lahkus ametist veebruaris pärast SDP halvimat tulemust lähiajaloos.

SPD juht ja ase­kantsler Lars Klingbeil vastas Merzi avaldusele üleskutsega tõsta makse kõrgemait tulu teenivatele inimestele.

Klingbeil kutsus kokku tippkohtumise, mis keskenduks sellele, kuidas aidata tööstusjuhtidel reageerida USA tollimaksudele või nendega kohaneda, ning ütles, et "ühtegi võimalust ei saa välistada", kui jutt käib 30 miljardi euro suuruse eelarveaugu täitmisest Saksamaa riigieelarves.

Merz rõhutas, et tema juhitava föderaalvalitsuse ajal Saksamaal keskmise suurusega ettevõtete tulumaksu tõusu ei tule, hoolimata sellest, et Klingbeil oli varem öelnud, et keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimeste maksutõuse ei saa välistada.