Kui Trump on viidanud võimalusele leppida Putiniga kokku relvarahus nii, et Ukraina kaotaks osa oma territooriumist, siis paljud Euroopa riigid on väljendanud alade loovutamise suhtes kategoorilist vastuseisu.

"Me jääme kindlaks põhimõttele, et rahvusvahelisi piire ei tohi jõuga muuta. Läbirääkimiste lähtekohaks peaks olema praegune kokkupuutejoon," rõhutasid Prantsuse president Emmanuel Macron, Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer, Saksa kantsler Friedrich Merz, Poola peaminister Donald Tusk, Itaalia peaminister Giorgia Meloni, Soome president Alexander Stubb ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pühapäeval tehtud ühisavalduses.

Territooriumide äraandmise on arusaadavalt välistanud ka Ukraina. Nii ütles president Volodõmõr Zelenski Saksa rahvusringhäälingule ARD, et ei saa mingil juhul aktsepteerida, et territoriaalseid küsimusi otsustatakse Venemaa ja Ameerika vahel üle eurooplaste ja ukrainlaste peade, vahendas väljaanne EUobserver.

Paljude teiste Euroopa riigijuhtide kõrval on sarnase sisuga avaldusi teinud ka Eesti liidrid. President Alar Karis kirjutas sotsiaalmeedias: "Territoriaalse terviklikkuse põhimõtet ei tohi rikkuda, see on Teise maailmasõja järgse ajastu julgeoleku ja stabiilsuse nurgakivi. Piiride muutmine sõjalise jõuga on vastuvõetamatu."

Support #Ukraine on its trail towards just and lasting peace. The principle of territorial integrity must not be tampered with, it is the cornerstone of security and stability in the post IIWW era. Changing borders by military force is unacceptable.

— Alar Karis (@AlarKaris) August 9, 2025

"Ukraina võib loota Eesti täielikule toetusele teel õiglase ja püsiva rahu poole. Territoriaalse terviklikkuse austamine on stabiilsete rahvusvaheliste suhete alus ja piiride jõuga muutmist ei saa kunagi aktsepteerida. Need olid minu sõnumid tänases telefonikõnes Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga," kirjutas peaminister Kristen Michal sotsiaalmeedias laupäeval ning lisas pühapäeval ka Balti – ja Põhjamaade liidrite ühispöördumise, kus rõhutati samu seisukohti.

Ukraine can count on Estonia's full support on its path to a just and lasting peace. Respect for territorial integrity is the foundation of stable international relations and changing borders by force can never be accepted. These were my messages in today's call with @ZelenskyyUa pic.twitter.com/7GuApNXgl3

— Kristen Michal (@KristenMichalPM) August 9, 2025

Ukraina territoriaalsele terviklikkusele avaldas toetust ka Kallas: "Töötades jätkusuutliku ja õiglase rahu nimel, on rahvusvaheline õigus selge: kõik ajutiselt okupeeritud territooriumid kuuluvad Ukrainale. Püsiv rahu tähendab ka seda, et agressiooni ei saa premeerida," kirjutas Kallas pühapäeval avaldatud kommentaaris. 

Nagu Euroopa riigijuhid, tunnustas ka Kallas oma kommentaaris president Trumpi püüdlusi Ukrainas rahu saavutada, lisades sellele, et USA suudaks sundida Venemaad tõsiselt läbirääkimisi pidama.

Sarnaselt teiste Euroopa liidrite avaldustega joonis ka tema alla, et igasugune USA ja Venemaa vaheline kokkulepe peab kaasama ka Ukraina ja Euroopa Liidu, kuna see puudutab Ukraina ja kogu Euroopa julgeolekut.

Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tõdes, et Venemaa algatatud agressioonisõja eesmärgid on enamat kui lihtsalt Ukraina territooriumi hõivamine. "Venemaa alustas seda sõda Ukraina ja Euroopa julgeoleku hävitamiseks. Leping ei tohi anda platvormi edasiseks Venemaa agressiooniks Ukraina, Atlandi-ülese alliansi ja Euroopa vastu," rõhutas Kallas.

Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja Euroopa kaasamise teemade kõrval rõhutavad Euroopa liidrid Alaska kohtumise eel tehtud avaldustes ka Ukrainale julgeolekugarantiide andmise vajadust.

Kallase esmaspäeva õhtuks kokku kutsutud välisministrite veebikohtumise resultaati on keeruline prognoosida, kuna Euroopa Liidu välispoliitikas kehtib ühehäälsuse nõue, mis tähendab, et Venemaa suhtes sõbralikku joont hoidvad riigid nagu Ungari või Slovakkia võivad neile sobimatult tugeva ühisseisukoha vastuvõtmist blokeerida. Sellisel juhul võib oodata ainult EL-i välispoliitikajuhi allkirjaga avaldust, mis oleks aga ministrite ühispositsioonist märksa nõrgema staatusega.

Lisaks Ukraina teemale arutavad välisministrid ka olukorda Gazas.