Seakasvatajad läksid kohtumisele murega, et sigade katku levik Eestis on pannud surve alla ka tõusigade aretustegevuse ning ekspordi. Tõusigade aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme ütles, et kui juba praegu ei anna Läti ja Leedu luba kultide spermat Eestist osta, siis seakatku leviku jätkudes võidakse piirata ka teiste toodete eksporti.

Euroopa liidu reeglite kohaselt tuleb kasvõi ühe katku nakatunud seaga farmis kõik loomad esimesel võimalusel hukata, et takistada viiruse edasist levikut, mistõttu on Nurme farmis toimunud viivitus pannud naaberriigid kulmu kortsutama.

"See on väga tugevalt mõjunud juba ka ekspordile, sest meie välispartnerid on väga ehmunud ja hirmunud, mis meil siin Eestis toimub. See puudutab kogu Eesti riiki," sõnas Hellenurme.

Hellenurme tõi näite, et kui juulis tuvastati seakatk Tartumaal väikeses üheksa seaga farmis, siis selle mõjude tõttu kannatas üle 50 protsendi kogu Eesti seakasvatusest.

"Kui juhtub niimoodi, et meie kuldijaam läheb kinni ja ütleme, et me ei saa enam teatud piirangute tõttu oma tooteid müüa, siis see tähendab ka seda, et 33 tuhat põrsast jääb sündimata, kui me hoiame 30 päeva oma emised seemendamata. See tähendab 25 protsenti meie põhikarjast, kus on emised, jääb tiinestumata – see kõik on 2500 kuni 3500 emist, mis läheb lihakombinaati, sest nad on oma tsüklist välja läinud. Rehkenduslikult on juba selle kuldijaama 30-päevase seiskumisega tuleks kahju näiteks 4,5 miljonit eurot," lausus Hellenurme.

Aafrika katku levikule piiri panemise sõlmpunkt on metssigade arvukuse vähendamine. Jahimeestele on antud eesmärk küttida sel jahihooajal vähemalt 18 tuhat metssiga.

"Jahinduses on suvi tegelikult vaikne aeg, aga praegu intensiivne küttimine metssigadele metsas toimub. Tänase seisuga ma just hommikupoole vaatasin, et oleme küttinud 4400 metssiga suvekuudel peamiselt, mis on täitsa hea tulemus. Ma arvan, et see 18 tuhat, mis miinimum ees on, seda on reaalne küttida," ütles Eesti jahimeeste seltsi jahindusnõunik Marko Vinni.

Suvel on metssigu raske küttida – valmivad põllukultuurid, vilja seest on sigu raske näha, sead on ärevil ja pidevas liikumises. Selleks, et küttimist lihtsustada, on riik teinud ka reeglites leevendusi.

"Me saame kasutada küttimiseks öösihikut. Selle kasutamisel on kõik nõuded ära võetud, seal piiranguid ei ole. See kindlasti küttimist intensiivistab. Oleme öelnud, et tegelikult me tahaksime, et jahimeestel oleks infrapunadroone, soojusdroone, millega saaks monitoorida kodus ja farmide ümber toimuvat, et palju seal on metssigu ja siis sinna suunata küttimist," ütles Vinni.

Vinni sõnul oleks hea, kui infrapunadroonid jõuaks igasse maakonda. Nendega saaks jälgida alasid Läti piirist 20 kilomeetri ulatuses ning koduseafarmide ümbrust 10 kilomeetri raadiuses..