Eesti jahimeeste seas valitseb arusaam, et suurkiskjate majandamise osas peab ühiskonnas kokkuleppele jõudma. Vinni sõnul valitseb Eestis täna olukord, kus traditsioonilisel viisil karujahti pidada ei saa.

"Et üldse mõnele isendile jahiluba saada, siis peab see karu tegelikult muutuma nuhtlusisendiks," ütles Vinni.

Keskkonnaagentuuri hinnangul on karude arvukus jäänud viimasel paaril aastal tuhande isendi kanti. Vinni väidab, et jahimeeste hinnangul on Eesti looduses hoopis umbes 1500 karu.

"Miks jätkuvalt keskkonnaagentuur mingite teiste valemitega selle arvukese vähe madalamaks saab, seda ma ei oska siin kommenteerida," tõdes ta.

Keskkonnagentuuri arvutustel põhinevad ka kohtute andmed, millele tuginevad omakorda suurkiskjate kaitsjad.

Samas ei saa Eesti põhjendada suurkiskjate küttimist ainult arvukuse ja seirega, vaid peab tegema seda Euroopa Liidu direktiivide ja eluslooduse kaitset reguleeriva Berni konventsiooni alusel.

"1992. aastal unustas Eesti riik seal erandit taotleda suurkiskjate majandamisel, eelkõige arvule," sõnas Vinni. "Täna tegelikult ühildatakse või põhjendatakse seda küttimist või jahipidamist nende regulatsioonidega."

Keskkonnaagentuuri soovituste kohaselt peaksid jahimehed küttima umbes 100 karu, kuid jahilubasid on praeguseks väljastatud vaid neli.

"Esimesed niinimetatud eriload küttimiseks väljastati juba kaks nädalat tagasi, tänaseks ei ole küttimist toimunud," sõnas Vinni.

Vinni sõnul täidavad jahimehed tänapäeval niinimetatud ühiskondlikku tellimust.

"Täna me üldiselt jõuame seisu, kus ühed liigid hakkavad domineerima teiste liikide üle. See on ka jahimeestele nagu motivatsioon, et me püüame tegelikult seda ökoloogilist tasakaalu looduses säilitada," ütles Vinni.

Eesti jahimehed on kokku kutsunud ümarlaua, et viia suurkiskjate puhul läbi rohkem DNA uuringuid. Eesmärk on saada parem ülevaade nende arvukusest ja DNA mitmekesisusest.

Samas tegutseb Eestis MTÜ suurkiskjad, mis taotleb muuhulgas karude küttimise rangemat reguleerimist.

"Kui see kaitse on nii tugev, et me laseme lihtsalt populatsioonil kasvada, siis ma ütlengi, et see päeva lõpus ei ole populatsioonile endale ka hea," sõnas Vinni.

Jahimehed peavad ümarlaua kaudu suurkiskjate ühinguga arutelusid, kuid Vinni sõnul on kompromissini nendega keeruline jõuda.