Lagedat Pääsküla raba mäletatakse eelmise sajandi algusest. Pärast Teist maailmasõda hakati sinna rajama kuivenduskraave, mille tõttu on osale alast kasvanud peale nii tihe mets, et seda enam tagasi pöörata pole võimalik.

Talguid raba algse ilme taastamiseks korraldatakse juba neljandat suve.

"Siin on rabas palju rajatud kuivenduskraave, nendele tuleb rajada nüüd väikseid paisusid. Me teeme seda puhtalt käsitsi, käsitööriistadega, ilma elektri- või mootorijõuta, et võimalikult vähe ökosüsteemi häirida," rääkis bioloog Lauri Klein.

Klein selgitas, miks kinnikasvanud kraave on vaja uuesti lahti kaevata.

"Tegelikkus on see, et kraavi veevool pinnase all toimub edasi, kraav kasvab kinni ainult pealt ja all on korralik veevool. Me kaevame selle kraavi lahti põhjani ja laome sinna põhja tihkeid turbapätse, millest saab sellise voolutõkke, et sealt koha pealt see vool enam läbi ei käi," sõnas ta.

Plaanis taastada kunagine rabaelu.

"Tegelikult võiksid siia hakata tagasi tulema rabataimed, juba tegelikult tulevadki nendele paisudele, me oleme siia rajanud. Juba ligi 20 paisu, nende peal on näha juba näiteks huulheinad, see on putuktoiduline taim, see on üks raba tunnustaim. Rabataimed hakkavad siin juba levima. Lootus on kunagi, et tulevad tagasi rabaputukad, rabalinnud ja laiguti hakkab see rabaelu tagasi tulema.

Talgulised Kirke Tuvikene ja Lisandra Onno ütlesid, et neid huvitab keskkonna säästmine ja see, et ökosüsteemid säiliksid. Nad rääkisid, et on mulda plokke teinud ja puid maha lõiganud.

Juulist kuni oktoobrini peetakse kokku kümme talgut ja sinna oodatakse kõiki vabatahtlikke, kes soovivad looduses toimetada ja kunagi inimese poolt rikutut taastada.