Puur selgitas "Terevisioonis", et sündide arvu mõjutavad tegurid jagunevad kahte rühma. Lühemaajalise mõjuga on Eestis kriisilaadsed tegurid, mis on kestnud juba viimased viis aastat. Need algasid koroonakriisiga, siis lisandus elukalliduse kiire tõus ning Ukraina sõja mõjud. Kõik need mõjutavad inimeste kindlustunnet, tõdes Puur.

Nende kõrval tuleb arvestada ka pikema mõjuga tegureid, näiteks asjaolu, et lapsevanemaks saavad väiksema sündide arvuga aastakäigud ning tõusnud on ka lapsevanemaks saamise iga. See tähendab, et igal aastal on sünde vähem.

"Analüüsist tuli ka välja, et inimeste soovid pere suuruse osas ehk kui palju lapsi endale soovitakse, on liikunud vähenemise suunas," tõi Puur eraldi välja.

Laste arvu soovi vähenemine tähendab teadlase sõnul, et ühelt poolt neid, kes üldse lapsi ei soovi, on rohkem. Teisalt neid, kes soovivad kolme ja enam last, on vähem.

"Nende inimeste protsent, kes üldse lapsi ei soovi, ei ole väga suur, aga see on aja jooksul kasvanud. See jääb kusagile kümne protsendi piiresse," sõnas Puur.

Eestis on emade vanus esmasünnitusel 29 aastat, isaks saadakse esmakordselt keskmiselt veidi üle 30 aasta vanuselt. EL-i keskmisest on Eesti lapsevanemad Puuri sõnul seega umbes aasta nooremad, aga vahe on 15–20 aastat tagasi olnud palju suurem.

Lastesaamise otsuse tegemisel on üsna olulised majanduslikud tegurid, möönis Puur. Ta viitas suve alguses välja tulnud ÜRO rahvastiku fondi uuringule 14 riigi kohta, kus arenenud riikide puhul toodi esimese põhjusena soovitud laste arvuni mittejõudmisel välja majanduslikke piiranguid. Ka Eesti naiste terviseuuring tõi takistustena üsna kõrgel kohal välja majanduslikud põhjused. Värske sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valminud analüüs tõi Eestis nii meeste kui ka naiste puhul välja, et kui sissetulek on suurem, siis ka laste arvu soov muutub suuremaks ja suureneb ka reaalne laste saamise tõenäosus.

Riiklikele laste saamist soodustavatele meetmetele Puuri sõnul liigsuuri lootusi panna ei saa, aga oma positiivne mõju neil on. Näiteks tõi ta 2017. aasta, mil võeti kasutusele lasterikka pere toetus. Pärast seda suurenes kolmanda lapse saamise tõenäosus rohkem kui teise lapse puhul. "Kuigi kriiside tõttu on mõlemad praeguseks alla läinud, siis vahe on siiski sisse jäänud," ütles Puur.

Ühe võimaliku leevendusena sündide arvu vähenemisele pakuvad analüüsi tegijad välja, et praegu kuni lapse täisealiseks saamiseni 80 eurot kuus makstava lapsetoetuse võiks vanemale tema soovil korraga kätte anda, et selle abil toetada näiteks eluaseme soetamist. Praeguse lapsetoetuse suuruse juures oleks see summa umbes 17 000 eurot. Puur nentis, et just eluaseme teemale pole perepoliitikas seni palju tähelepanu pööratud.

Vseviov: ühe-kahe lapsega peresid toetab Eesti vähem

"Otsisime kaks aastat, aga ühte võlumeedet [sündimuse suurendamiseks] pole," ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov pressikonverentsil.

Samas jõuti analüüsis kindlale seisukohale, et poliitiliselt on mõtet selle probleemida tegeleda, märkis Vseviov.

"Ühiskonnana võtame osa laste kasvatamise kuludest riigi kanda, sest lapsed on oluline väärtus. Eesti toetab kolme lapsega peresid kenasti, aga ühe-kahe lapse puhul on see osakaal väiksem," sõnas asekantsler.

Uuringu autorid tõid välja, et laste arvu vähenemine tekitab ühiskonnale vabu ressursse, mis saaks omakorda suunata poliitilise otsuse korral lastega seotud tegevustesse.

Vseviov tõi ka välja, et tuleb toetada neid noori, kes on valmis saama lapsi varasemas eas ja ei soovi laste saamist edasi lükata. Eri meetmetest nimetas ta suuremat hüvitise maksmist teatud vanuseperioodidel ja peretoetuste korrigeerimist vastavalt elukallidusele.

Ühe võimalusena nimetasid analüüsi autorid siin, et võiks kaaluda hüvitise suuruse korrigeerimist koefitsiendiga, mis arvestab noorte täiskasvanute palgakõverat. Meede avaneks näiteks kahekümnendate eluaastate alguses, oleks maksimaalse mõjuga kahekümnendate keskpaigas ja väheneks järk-järgult kuni kolmekümnenda eluaastani.

Ühe meetmena nimetasid autorid ka peretoetuste suurendamist lapse ülalpidamiskulude paremaks katmiseks. Eestis hinnatakse ühe lapse kasvatamise keskmiseks kuiseks kuluks perele 2025. aastal 564,62 eurot. Praegused peretoetused, nagu lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, katavad sellest väiksema osa, jättes vanematele väiksema osa. See omakorda näitab, et laste kasvatamine on vanematele üks suurimaid kulusid, millega kaasneb tasustamata hooletöö ja naistele emaduslõivu võrra väiksem töötasu, kirjutasid uuringu autorid.

Uuringus pakuti välja ka kolm meedet olukorra leevendamiseks peretoetuste suurendamise abil. Selleks võib kaaluda lapsetoetuse ühtlustamist kõigile lastele saja euroni kuus või lastetoetuse suurendamist kõigil lastel veerandi või pooleni lapse ülalpidamiskuludest. Uuringu autorid märkisid aga, et sinna kõrvale on vaja ka muid meetmeid, nagu näiteks eluaseme kättesaadavus,
töö- ja pereelu ühitamine ning peresuhete stabiilsus.

Ühe meetmena sündimuse suurendamiseks tõid analüüsi autorid välja ka altruistliku asendusemaduse seadustamise. See looks ainsa võimaluse neile peredele, kus naine ei ole meditsiinilistel põhjustel ise võimeline last kandma.
Praegu on selle meditsiinilise protseduuri läbiviimine Eesti karistusseadustiku kohaselt karistatav.

Sotsiaalministeerium avalikustas teisipäeval laste saamist mõjutavate tegurite ja perede toetamise võimaluste analüüsi ja lahendusettepanekud. 

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Gerli Lehe andis ülevaate analüüsi valmimise protsessist, rahvastikuteadlane Allan Puur tutvustas tegureid, mis mõjutavad Eestis laste saamist. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov rääkis võimalikest lahendustest, millega Eesti peresid toetada ning kuidas aidata kaasa, et perede soovid lapsi saada ja kasvatada saaksid paremini teostuda.  

Kell 10 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis.