Elering soovib sõlmida lepingud reserviteenuse ostmiseks kuni 500 megavati ulatuses. Ettevõtjate ring, kellega leping sõlmitakse, leitakse hindamismetoodika alusel. Selle järgi ei tohi teenuse kogukulu ühelgi juhul ületada 50 miljonit eurot aastas. Kulupiir määrab ka sõlmitavate lepingute tegeliku mahu, mis võib jääda paarisaja megavati suurusjärku, märkis Elering.

Hanke alusel sõlmitakse pakkujatega kahepoolsed hinnavahelepingud, see tähendab, et Elering maksab pakkujatele tasu, kui reservide turuhind on lepingus fikseeritud hinnast madalam. Kui reservide turuhind on lepingus fikseeritud hinnast kõrgem, siis maksab pakkuja vahe Eleringile.

Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp ütles, et tegelik aastane kulu hinnavahelepinguga selgub siis, kui hanke võitjad hakkavad turul sagedusreserve pakkuma, ja sellest, mis mFFR-i ehk manuaalse sageduse taastamise reservi turuhind. Kui turuhind on kõrge, siis Eleringile kulu ei teki, kui aga väga madal, siis küll.

Hankele laekunud pakkumused reservi ühe megavati eest ühes tunnis varieeruvad vahemikus 15,1 kuni 55 eurot.

Kokku tehti pakkumusi 677 megavatile, kuid kuivõrd kulupiir ehk 50 miljonit eurot on see, mille järgi Elering otsustab, jääb hanke võitjatega sõlmitav võimsuste maht veidi üle paarisaja megavati ehk tõenäoliselt rohkem kui poole väiksemaks hanke maksimummahust ehk 500 megavatist.

Hankele tehti 13 pakkumust, pakkujate seas olid Eesti Energiale kuuluv Enefit Industry, Utilitas, Enefit Green, Sunly, Gren Tartu ja äriregistri andmetel Eveconi omanikele kuuluvad Virumaa Energeetika ning Kiisa Energia.

Pakkumuse tegid ka äriregistri andmetel Kaamos Kinnisvara asutajale Kaido Jõelehele kuuluv Novedigi ning ühispakkumuse Derivaat NH3 Power ja Alexela.

Pakkumuste kontrollimiseks läheb paar kuud

Nüüd alustab Elering pakkujate ja pakkumuste kontrollimist ehk kas kõik vastab hanke tingimustele. Sellega läheb paar kuud, ütles Sapp.

Elering hakkab hanke võitjatelt reserviteenust ostma hetkest, kui hanke võitjad alustavad pakkumiste tegemist sagedusreservide turule. Võitjatel on kohustus alustada pakkumuste tegemist hiljemalt viie aasta möödumisel lepingu sõlmimisest. Lepingud reservide pakkumiseks kehtivad kuni 2033. aasta sügiseni, mil lõppeb Euroopa Liidult saadud erand.

Hanke tingimuseks on ka, et pakutav seade, näiteks salvestusjaam või gaasielektrijaam, peab olema uus. Seade peab osalema mFFR-i võimsusturul.

Praegu kaetakse suurem osa Eesti mFFR-i vajadusest Kiisa elektrijaamaga, mis osaleb turul Euroopa Liidu eriloaga ning sekkub vaid siis, kui pakkumustest on puudus. Kiisa elektrijaam saab nõnda sagedusturul osaleda 2028. aastani, mil eriluba lõppeb, siis on riigil plaan jaam maha müüa.

Reservturule pakutav seade võib osaleda ka elektribörsil, kuid vaid selle osaga oma tootmisvõimsusest, mis pole sagedusreservide võimsusturul pakkumisena edukas, ütles Sapp.

"Kuid selle osaga, millega ollakse võimsusturul edukas, selle võimsusega tuleb teha pakkumine reservide energiaturule," lisas ta.

Gren tegi kaks pakkumist

Elering alustas hankega rohkem kui aasta tagasi ja pakkumiste esitamise tähtaega lükati mitu korda edasi. Viimati hankele registreerunud Elenger Grupi vaidlustuse tõttu. Lõpuks nad omapoolset pakkumist aga ei teinudki. Hankel osaleva Gren Eesti äride juhi Margo Külaotsa sõnul olid tingimused üpris mõistlikud, mida näitab ka pakkumiste arv. Kiires valmimisajas nad probleemi ei näe.

"Meil on gaasil baseeruv pakkumine ja loome ka biogaasi või siis vesiniku kasutamise võimaluse. See tuleb Tartu linna, meil on koht olemas. Me tegime kaks pakkumist. Üks on siis Ida-Virumaal ja teine on Tartu linnas," rääkis Gren Eesti äride juht Margo Külaots.

Eesti Energia soovib aga rajada 100 megavatise võimusega gaasielektrijaama.

"Meie eelistatud asukoht on Balti elektrijaama territooriumil, kus on olemas ühendused, plats, ka liitumisvõimekus kaugküttevõrku, nii et Narva on meie eelistatud asukoht," rääkis Eesti Energia juhatuse liige Lauri Karp.