Alates 1. juulist toetab Kiisa avariireservelektrijaam Balti elektrisüsteemi sageduse hoidmist varasemast 25 megavati võrra väiksemas mahus. Kui elektrivõrgus tekib vajadus tootmist kiiresti suurendada, saab Kiisa elektrijaam turule pakkuda nüüd kuni 225 megavati ulatuses reservvõimsust. Tootmise vähendamise vajaduse korral on kasutatav reservvõimsus jätkuvalt kuni 40 megavatti. 

 "Eleringi ülesanne on hoida elektrisüsteem igal ajahetkel tasakaalus ja töökindlana. Saame omaniku suunistest lähtuvalt sammhaaval vähendada Kiisa avariireservelektrijaama rolli reservvõimsuse nõudluse katmisel, kuna Balti sagedusreservide turg on hästi käivitunud ja turupõhiste reservide kättesaadavus paranenud," ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk. 

 Otsus Kiisa jaama rolli vähendada lähtus energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti 26. juunil antud suunisest ja konkurentsiameti soovitusest, kuna turul on pakkumine suurenenud ning otsus ei mõjuta varustuskindlust, märkis Elering.

Eleringi analüüs näitab, et turul on pakkujaid lisandunud 185 protsenti ja pakkumiste maht on kasvanud 75 protsenti, seega vajadus kasutada turu asemel süsteemihalduri varasid on vähenenud. 

Elering kui süsteemihaldur tohib Kiisa elektrijaama sagedusreservide turul kasutada Euroopa Liidu eriloa alusel.

 "Kiisa võimsuste kasutamise vähendamise eesmärk on toetada sagedusreservide turu arengut ning anda investoritele selge signaal, et Eesti soodustab uute konkurentsivõimeliste võimsuste turupõhist lisandumist. Kui see võib lühiajaliselt suurendada kulusid eelkõige tasakaalustamistasu kaudu, parandab see pikemas perspektiivis turu konkurentsi ja energiaturu toimimist, misjärel saame rääkida madalamast elektri lõpphinna saavutamisest tarbijatele," ütles Sutt. 

Sagedusreservide hankimise kulud võivad mingiks ajaks kasvada

Eleringi analüüsi järgi võib Kiisa rolli vähendamine lühiajaliselt suurendada sagedusreservide hankimise kulusid, kuid selle lõplik mõju sõltub turuolukorrast, reservide pakkumisest ja elektrisüsteemi vajadustest, märkis süsteemihaldur.

Tänavu aasta esimese nelja kuu andmetel oleks Kiisa mahu vähendamine kasvatanud kulusid nendel kuudel kaheksa protsenti ehk umbes 600 000 euro võrra, lisas Elering.

Kiisa avariireservelektrijaam kuulub Eleringile ega osale elektriturul – selle peamine eesmärk on toetada Eesti elektrisüsteemi töökindlust erakorralistes olukordades. Balti sagedusreservide turul on Kiisa võimsust seni arvestatud ühe osana reservide kogumahust, mida on vaja elektrisüsteemi tasakaalu hoidmiseks.  

2028. aastal lõppeb Euroopa Liidu antud erand arvestada Kiisa jaama sagedusreservide hulka. Valitsuse otsuse järgi tuleb selleks ajaks ette valmistada ka Kiisa jaama müük.   

Elering jätkab sagedusreservide turu ja varustuskindluse olukorra regulaarset hindamist. Kui süsteemis tekib tavapärasest erinev olukord, näiteks olulise tootmisvõimsuse või võrguühenduse väljalangemine või turupõhiste reservide nappus, saab Elering Kiisa võimsuse vajadusel uuesti suuremas mahus arvesse võtta.