"Riiklikule eraldisele, praeguse seisuga 6,5 miljardile eurole lisanduvad [summad] konkurentsipõhistest fondidest. Me prognoosime Eesti võimalust sealt [saada] umbes 4,4 miljardile," rääkis Ligi valitsuse pressikonverentsil. Seega loodab Eesti saada järgmisest MFF-ist ligi 11 miljardit eurot.

ERR on varem kirjutanud, et Eesti sissemakse MFF-i oleks praeguse eelarve-ettepaneku kohaselt 4,8 miljardit eurot.

Valitsus arutas neljapäeval Eesti seisukohti Euroopa Liidu uue eelarveraamistiku suhtes, mille üle nüüd algavad riikidevahelised läbirääkimised.

Vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule koosneks uus MFF neljast sambast, millest kahe esimese summad on mõeldud eraldamiseks riikidele, kolmas on mõeldud EL-i välistegevuse rahastamiseks ja neljas EL-i halduskuludeks. Kui esimese sambas oleks igale riigile mõeldud kindel summa, siis teise samba rahale peaksid riigid ja organisatsioonid konkureerima ning sellest saadavat toetust oleks seega keerulisem prognoosida.

Ligi sõnavõtust saab järeldada, et Eesti prognoosib teisest sambast ära tuua umbes 4,4 miljardit eurot.

Esimese samba kaudu saaksid liikmesriigid toetusi ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP), ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), kalanduspoliitika ja sisejulgeoleku valdkonna toetamiseks, teise samba kaudu rahastataks aga Euroopa Konkurentsivõime Fondi, Euroopa ühendamise rahastut (CEF), teadusuuringute ja innovatsiooni programmi Euroopa horisont, õpirände programmi Erasmus+, kultuuri- ja tsiviilühiskonna programmi AgoraEU ja elanikkonnakaitse mehhanismi ning mõnda väiksemat programmi.

Ligi sõnul peabki Eesti teisest sambast raha taotlemisel silmas Rail Balticut, aga ka kaitsetööstust, digivaldkonda, puhta tööstuse edendamist, energiaühendusi, kriitilise taristu rajamist, õpirännet, teadust- ja innovatsiooni. "Kõik need on väga üle-Euroopalised, mitte kohalikud asjad ja sellepärast seisame nende eest," märkis Ligi.

Rahandusminister ütles ka, et suurim puudujääk Euroopa Komisjoni eelarve-ettepanekus on Eesti jaoks see, et selles pole arvestatud piiririikide sotsiaalmajanduslikke kahjusid. Lisaks sooviks Eesti ka paindlikumaid tingimusi riikide prioriteetides ja saavutada Euroopa Liidu suurem toetusmäär kui pakutud 60 protsenti.

Eesti toetab seda, et uue MFF-i mahtu on tõstetud kahe triljoni euroni, ütles Ligi, kuid ta viitas ka sellele, et netomaksjad riigid ei pruugi sellega nõustuda, mistõttu eelarvesummad pole praegu veel kindlad.