Linnahall ja Maarjamäe memoriaal – Rail Balticu alla killustikuks või korda

Kohalikel valimistel Tallinnas kandideerivatel erakondadel pole suurt üksmeelt, mida teha Tallinna maamärkideks kujunenud, kuid ajahambast puretud linnahalli ja Maarjamäe memoriaaliga. Küll aga ollakse üksmeelel, et mõlema rajatise atraktiivne asukoht vajab uut funktsiooni.
Keskerakonna hinnangul tuleks linnahall osaliselt lammutada ja teha sinna tänapäevane konverentsikeskus, Maarjamäe memoriaal võiks saada aga aktiivse kasutuse.
Keskerakonna esimees ja linnapeakandidaat Mihhail Kõlvart ütles, et linnahalli ja selle ümbruse puhul on oluline kujundada sinna kaasaegne avalik ruum, mis säilitab praegused ajaveetmise võimalused ning loob ka uusi.
"Keskerakonna selge seisukoht on, et mingeid kortermaju ega suletud hoove sinna ei tule ning kogu see mereäärne ala jääb linlaste käsutusse, moodustades omalaadse terviku nii vanalinna kui ka Pirita ja Põhja-Tallinnaga. Selle perspektiiviga rajasime sinna piirkonda juba ka vanasadama trammitee ning planeerime uut Pirita promenaadi," sõnas Kõlvart.
Samas on Kõlvart seisukohal, et kuigi linnahall on arhitektuuriliselt märkimisväärne teos, mille katus on populaarne ajaveetmise koht, peab leppima, et tervikuna hoonet säilitada ei õnnestu.
"Küsimus ei ole ainult selles, et hoone on kaua lagunenud, vaid juba tema algne ehituskvaliteet on üpris nõrk. Linna ja riigi koostöös tuleks sinna rajada tänapäevane kontserdi- ja konverentsikeskus ning selle käigus tõepoolest võiks võimalusel säilitada ka ajaloolisi motiive ning kindlasti tuleb säilitada võimalus kasutada hoone katust avaliku ruumina linna- ja merevaadete nautimiseks," lausus Kõlvart.
Maarjamäe memoriaali saatusest rääkides sõnas endine meer, et tegemist on Eesti maastikuarhitektuuri pärliga, aga ala vajaks uut funktsiooni.
"Riigi ja Tallinna tihedas koostöös tuleb algatada memoriaali ümbermõtestamise protsess, et leida uus kasutus ja tõlgendus eesmärgiga tuua alale aktiivsem kasutus. Ala tuleks muuta avaliku ruumi loomulikuks ja atraktiivseks osaks, säilitades arhitektuuriline ja maastikuline väärtus, samas liikudes ala neutraalsemaks muutmise suunas," lausus Kõlvart.

Isamaa seisukoht on, et linnahalli ala tuleb arendada erarahaga ja nõukogudeaegne Maarjamäe memoriaal tuleb lammutada.
"Linnahalli küsimus on Tallinna ilmselt pikima hambaga taristuteema. Läbi aastakümnete on sellega plaane pidanud mitmed isikud, sealjuures peagi Eestisse saabuv Ameerika Ühendriikide suursaadik. Ometi pole astutud ühtegi konkreetset sammu ja suurehitis langeb aina halvemasse seisu," kirjeldas Isamaa Tallinna piirkonna juht Riina Solman olukorda.
Solmani sõnul on Isamaal selge eesmärk, et järgmises linnavolikogu koosseisus saab linnahalli tulevik lahendatud läbi ala üldplaneeringu kehtestamise.
"See tagab et kõik huvitatud osapooled saavad kaasa rääkida ja siis saab linnavolikogu otsustada, kas linnahall renoveerida ja sobitada uue mereala visiooni või siis lammutada ja võtta ala kasutusele muul eesmärgil. Aga on selge, et nende otsuste initsiatiiv peab tulema erasektorist ja mitte linna rahade eest," rääkis Solman.
Solmani hinnangul pole Maarjamäe memoriaaliga muud teed kui lammutamine.
"Pole kohane, et kommunismiohvrite memoriaali kõrval laiub jätkuvalt kommunistide poolt püstitatud obelisk Eestit okupeerinud sõdurite auks. Arvestades nõukodudeaegse memoriaali kehva seisu, tuleb selle osas langetada otsus ning Isamaa hinnangul on ainus mõistlik avaliku raha kasutus selle lammutamine," lausus Solman.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on aga mõlema sümbolehitise korrastamise ja säilitamise poolt.
Tallinna abilinnapea ja sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juht Madle Lippus ütles, et sotsiaaldemokraatide hinnangul tuleb linnahall säilitada Tallinna olulise maamärgina, korrastada selle välisilme ning ümbritsev linnaruum.
"Maarjamäe memoriaali puhul ootame eelkõige initsiatiivi riigilt, et koos ajaloomuuseumi ja riigiga see oluline mälupaik uuesti mõtestada ning tagada selle korrastamine ja väärikas säilitamine," lausus Lippus.
EKRE soovib muinsuskaitsealuse linnahalli lammutada ja kujundada Maarjamäe memoriaali alast ajaveetmise koha.
"Linnahall on muinsuskaitse all. Ma ei ole täpselt kursis nende protseduuridega, kuid minu isiklik seisukoht on see lammutada ja asemele ehitada tipparhitektuuriga avalik hoone. Oleks see siis linnavalitsus, linnavolikogu ja Tallinna ametid koos või midagi muud. Kuid mitte erakätesse," lausus Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas.
Maarjamäe memoriaal tuleb Kallase sõnul riigi käest linnale saada ja teha ideekonkurss, mida sellega teha.
"Et see oleks Tallinna avaliku ruumi osa ja ajaveetmise koht ilusa vaatega merele," sõnas Kallas.

Parempoolsete hinnangul oleks mõistlik linnahall Rail Balticu trassi alla killustikuks jahvatada.
"Linnahall on küll mastaapne ehitis ja kindlasti südamega projekteeritud, kuid see, et kunagi on tehtud mingi suur asi, ei tähenda, et seda peaks aegade lõpuni alles hoidma. Kui see kunagi oli Tallinna jaoks midagi grandioosset, merele avanev uhke hoone, siis täna see pigem piirab ligipääsu merele," lausus Parempoolsete juhatuse liige Indrek Luberg.
"Lisaks sai see olümpiamängude ajaks kiiruga ja ebakvaliteetselt kokku klopsitud, nii et nüüd on see lihtsalt üks lagunev koloss, millele pole võimalik tänapäeval praktilist kasutust leida ja mille renoveerimisel puudub igasugune mõte. Mõistlik oleks see lihtsalt Rail Balticu trassi alla killustikuks jahvatada, et saaks linnas veel ühe mereäärse ala korda teha," lisas Luberg.
Luberg lisas, et vastupidiselt linnaarhitekti nägemusele tuleks korda teha ka linnahalli tagune tühermaa.
"Tallinna südalinna merealal ei peaks liigirikkuse sildi all hoidma hooldamata võpsikut, kus lehtede varjus on soovijatel hea odekolonni juua," märkis Luberg.
Maarjamäe memoriaali peab Luberg samasuguseks okupatsioonirežiimi mälestusmärgiks nagu pronkssõdur või hiljuti vene kultuurikeskuselt eemaldatud sümboolika.
"Igavest tuld hoidvad peopesad ja mingi rakett, mis mälestab vene laevastiku evakueerimist. Ehk esmapilgul tüüpiline nõukaaegne monstrumskulptuur, mis nüüd lihtsalt laguneb. Samas on just selle mastaapsus ja sobivus pinnavormidega omadused, mis muudavad selle ka maailmas ainulaadseks," kirjeldas Luberg.
"Minu poolest võiks selle ka lammutada, aga kui kultuuriteadlased, arhitektid ja teised spetsialistid leiavad, et see on väärt renoveerimist, siis ma usaldan neid," lisas Luberg.
Lubergi hinnangul võiks eesmärgiks võtta muuta see ala elavaks linnaruumiks ja kaotada memoriaali okupatsioonirežiimi ülistav sisu.
"Jääretke ehk kunagist vene laevastiku põgenemist mälestava obeliski sisu muutmiseks on kunagi teinud Valdeko Potisepp ka mõistliku ettepaneku: sinna võiks kirja panna kõik kuupäevad, mil Eesti on idanaabri vägedest vabanenud. Oleks meil Pirita tee ääres suur rakett (vabandust, obelisk), mis sümboliseeriks vene vägede lahkumist," märkis Luberg.

Eesti 200 leidis, et linnahalli kujundamiseks konverentsikeskuseks tuleb korraldada rahvusvaheline konkurss.
"Eesti 200 Tallinna meeskond toetab linnahalli taastamist kaasaegseks konverentsi- või kultuurikeskuseks koostöös erasektoriga. Leiame, et parima lahenduse leidmiseks võib korraldada rahvusvaheline idee- ja projekteerimiskonkurss," lausus Tallinna abilinnapea ja Eesti 200 linnapeakandidaat Aleksei Jašin.
Maarjamäe memoriaali alale tuleb Jašini sõnul leida uus arhitektuuriline ja linnaruumiline lahendus koostöös arhitektide ja represseeritute esindajatega, austades seejuures hauarahu.
Reformierakond viiks minema Maarjamäe obeliski ja arendaks linnahalli koos erasektoriga.
"Eesti pealinn peab olema eestikeelne ja eestimeelne. See tähendab ka seda, et avalikus ruumis ei ole kohta okupatsioonisümboolikale," sõnas Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Maris Lauri.
"Just eelnimetatud põhjusel on meie Tallinna valimisprogrammis kirjas, et eemaldame Maarjamäe obeliski. Kas see ka reaalselt toimub, sõltub koalitsioonist, mis tekib peale valimisi," lisas Lauri.
Linnahall ja selle ümbrus tuleb Lauri sõnul kujundada tänapäevaseks sündmuskeskuseks ja avada linn merele.
"Et nii läheks, tuleb lõpuni viia detailplaneering, mille algatamist vedas meie abilinnapea Viljar Jaamu. Eesmärk on, et linnahalli piirkonnast saaks populaarne elu-, kultuuri- ja ettevõtluskeskkond. Linnahalli jäähalli osa võiks arendada koostöös erasektoriga messi- ja konverentsikeskuseks. Hoone katusel peaks jääma alles võimalus vaba aja veetmiseks ja merevaate nautimiseks," kirjeldas Lauri Reformierakonna plaani.

Toimetaja: Mari Peegel










