Tallinna transpordiamet tegi 2018. aastal ettepaneku lammutada Sakala tänava maja number 14. Nimelt paikneb hoone teistest selle tänava uutest hoonetest eespool ning see ei lasknud rajada piisavalt laiu jalg- ja kergliiklusteid.

Toonane plaan nägi ette, et tänavale lisatakse haljastust, nii et üksikud puud oleksid vaheldumisi parkimiskohtadega ning parandada kavatseti ka võimalusi seal nii jala kui ka jalgrattaga liigelda. Vana puitmaja juures oli tänavaruumi laius ligi neli meetrit kitsam kui ülejäänud Sakala tänaval ning see takistas linnal seda eesmärki ellu viia.

Plaanile seisis vastu muinsuskaitseamet, sest tegu on viimase vanema säilinud puithoonega sellel tänaval.

Pärast seda jäid edasised otsused ootele, kuniks tänavu juunis otsustas Tallinna linnavolikogu kinnistu koos hoonega 788 000 euro suuruse alghinnaga müüki panna.

Tallinna Kesklinna valitsus, kelle bilanssi hoone kuulub, põhjendas soovi kinnistu võõrandada asjaoluga, et selle tehniline seisukord on halb ning linnaosavalitsus on teinud seal juba mitmeid aastaid üksnes selle säilitamiseks vajalikke kulutusi.

"Hoone on halvas seisukorras ja vajab kapitaalseid remondiinvesteeringuid," tõdeti otsuses.

Tallinna meediajuht Irina Kuzina ütles ERR-ile, et hoone katusest on olnud läbijookse ja selle puitkonstruktsioonid on kohati pehkinud.

"Soklist mureneb krohvi. Aknad vajavad korrastamist ja nii edasi. Seega hoone vajab kapitaalset remonti," tõdes Kuzina.

Ehkki sotsiaalmeedias levib info, nagu ootaks hoonet lammutamine, sõnas Kuzina, et nagu müügikuulutus selgelt ütleb, tuleb hoone säilitada ja lammutusotsust ei ole tehtud.

"Mis sinna edaspidi tuleb, on juba uue omaniku otsustada, aga ka tema peab lähtuma kehtivatest õigusaktidest ja hoonele seatud piirangutest," lisas meediajuht.

Linnavolikogu tõi juunikuises otsuses välja, et Sakala 14 hoone arhitektuurset väärtust on korduvalt hinnatud ning tegu on säilitatava väärtusliku objektiga.

"Hoonega seotud kitsendustega tuleb arvestada ja rekonstrueerimisel lähtuda miljööalade kaitse- ja kasutustingimustest. Hoone staatus väärtusliku üksikobjektina seadustatakse kas uue kesklinna üldplaneeringu, uue Tallinna üldplaneeringu või detailplaneeringuga," seisab otsuses.

Augustis avaldatud müügikuulutuse kohaselt tuleb ostjal hoone säilitada ja restaureerida. Seejuures on osa maja teisel korrusel asuvaid äriruume antud 114,23 euro suuruse kuutasu eest tähtajatult kultuuritegevuseks eraisiku kasutada.

Kuigi Tallinna varasem soov hoonet lammutada tulenes vajadusest tänavaruumi laiendada, ei ole need plaanid enam Kuzina sõnul aktuaalsed: praegu ei ole töös ei kõnniteede laiendamise ega tänava sellise ümberehitamise projekti, millele 2020. aastal viidati.  

Muinsuskaitseamet on varem toonud esile, et 19. sajandil ehitatud kahekorruselise maja teeb haruldaseks siiani säilinud rikkalike puitkaunistustega fassaad, alles on muu hulgas vana laudis, nurgaliistud, varikatusega kahepoolne välisuks.

Ka hoone interjöör on tähelepanuväärne ning lisaks algupärasele ruumiplaneeringule on seal säilinud kahhelahjud, peegelvõlvlaed, puittrepid ja metallmanustega siseuksed.