Venemaa otsib alternatiivseid maagaasi sihtriike, Hiina otsib uusi tarnijaid. Mõlemad riigid otsivad ka alternatiivi USA juhitud reeglitel põhinevale maailmakorrale. 

Hiina ja Venemaa pidasid seetõttu aastaid läbirääkimisi Power of Siberia 2 (PS-2) projekti üle ning teisipäeval teatas Moskva kokkuleppele jõudmisest. Venemaa gaasimonopol Gazprom teatas, et mõlemad pooled allkirjastasid õiguslikult siduva ehitamise memorandumi. 

"Läbirääkimised keskenduvad nüüd torujuhtme ehituse rahastamisele ja tarnetingimustele," ütles teisipäeval Gazpromi juht Aleksei Miller. 

Miller lubas avalikustada ärilised üksikasjad hiljem, kuid lisas, et pikaajaline gaasileping kestab 30 aastat. 

Ajaleht Financial Times toob välja, et leping annab märku, et rahvusvahelist energiaturgu ootavad ees muutused. See gaasitoru kulgeks läbi Mongoolia ning selle kaudu saaks Venemaa tarnida Hiinale veel täiendavalt 50 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas.

Power of Siberia 2 hakkab kasutama Jamali poolsaarel asuvaid gaasimaardlaid. Samade maardlate kaudu varustas Gazprom varem Euroopat. Hiina aga otsib USA-st, Austraaliast ja Katarist pärit gaasile alternatiivseid tarnijaid. 

"Projekt võib muuta nende firmade majanduslikku olukorda, mis praegu kaaluvad investeeringute tegemist veeldatud maagaasi eksporditerminalide ehitamisse, seda eriti USA-s. See on väga selge signaal," ütles Columbia ülikooli energiapoliitika ekspert Anne-Sophie Corbeau. 

Kui PS-2 valmib, hakkab Venemaa tarnima Hiinasse kuni 106 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse tarnis aga Venemaa Euroopasse ligi 200 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Hiina saaks gaasi eurooplastest odavamalt kätte. 

Hiina riigimeedia ei maininud gaasilepingut. Peking teatas vaid, et riigid allkirjastasid üle 20 dokumendi. Financial Times kirjutab, et ärilised üksikasjad, mis pole veel kokku lepitud, osutuvad Venemaa jaoks ülioluliseks. Venemaa energiatulud vähenevad ning Gazprom on juba rahalistes raskustes. 

Carnegie Venemaa Euraasia keskuse direktor Aleksandr Gabujev ütles, et PS-2 lepinguga andis Hiina märku, et on projektist huvitatud ning aktsepteerib torujuhtme marsruuti läbi Mongoolia. Ta siiski lisas, et ilma hinna ja ajakavata pole õiguslikult siduv memorandum veel lõplik kokkulepe. 

Uuringufirma Gavekal tippjuht Chris Beddo ütles, et ka Iisraeli ja Iraani vaheline konflikt võis mõjutada Pekingi otsust. 

"Hiina ei tahtnud pikka aega suurendada oma energiaimpordi sõltuvust Venemaast, kuid Lähis-Ida konflikt tõi esile, et neil pole palju riskivabu võimalusi," ütles Beddo.