"Täna tahan rõhutada, et Eesti toetab seda algatust täielikult ja me osaleme hea meelega nendes pingutustes," ütles Karis ühisel pressikonverentsil NATO peasekretäri Mark Ruttega, kui ta rääkis algatusest PURL.

Ukraina esmavajaduste loend (Prioritised Ukraine Requirements List, PURL) loodi pärast Rutte ja USA presidendi Donald Trumpi vahel Valges Majas 14. juulil 2025 sõlmitud kokkulepet. PURL-mehhanism võimaldab NATO riikidel regulaarselt rahastada USA-st pärit relvade ja tehnoloogia tarnimist vabatahtlike annetuste kaudu. PURL-i raamistikus koostatakse Ukraina taotluste põhjal relvade ja laskemoona prioriteetne nimekiri, mille kiidab heaks NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja (SACEUR).

Esimeste PURL-iga liitujate seas oli Holland, mis teatas 4. augustil, et rahastab enam kui 500 miljoni USA dollari väärtuses suurtükiväe laskemoona ostus Ukrainale. Sellel järgnesid 5. augustil Taani, Norra ja Rootsi, mis teatasid, et rahastavad Ukrainale 500 miljoni dollari (430 miljoni euro) suurust USA-st soetatava varustuse ja laskemoona paketti.

PURLi loomise tingis Trumpi otsus mitte enam Ukrainale USA enda raha eest sõjavarustust tarnida.

Karis rõhutas kolmapäeval peetud pressikonverentsil, et Eesti jätkab Ukraina toetamist: ainuüksi sel aastal kulutas Tallinn Kiievi otsesele sõjalisele abile 0,3 protsenti oma sisemajanduse koguproduktist (SKP), kusjuures lähiaastatel on Eesti, nagu ka Läti ja Leedu, lubanud eraldada igaüks Ukraina sõjaliseks toetamiseks 0,25 protsenti oma SKP-st.

Karis märkis ka, et Eesti kaitsetööstus suurendab koostööd Ukraina omaga.

Ta lisas, et Eesti valitsus on valmis andma vägesid tahtekoalitsioonile, mille eesmärk on rahu tagamine Ukrainas pärast sõjategevuse lõppu seal. "Me jätkame selles planeerimises osalemist," kinnitas Eesti president.

Karis märkis ka, et Tallinn jätkab Ukraina toetamist teel NATO-sse.

Ukraina kaitseminister Denõss Šmõhal on öelnud, et partnerid on PURL-ile lubanud juba eraldada kaks miljardit dollarit, märkis uudist vahendanud Ukraina väljaanne LIGA.net.