Oluline Ukraina sõjas esmaspäeva, 25. augustil kell 22.35:

- Zelenski ja Kellogg arutasid Venemaale surve avaldamist;

- Šmõhal arutas Kelloggiga Ukraina kaitseprioriteete ja julgeolekutagatisi;

- Ukraina Sumõ oblastis hukkus Vene väe droonirünnakus inimene;

- Vene väed pommitasid Harkivi oblastis viit asulat;

- Ühendkuningriik pikendas Ukraina sõdurite väljaõppeprogrammi;

- Vance: Venemaa sõda Ukraina vastu ei saa läbi üleöö;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 870 sõdurit.

Zelenski ja Kellogg arutasid Venemaale surve avaldamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA presidendi erisaadik Keith Kellogg arutasid võimalusi Venemaale surve avaldamiseks ja kõigi röövitud Ukraina laste tagasitoomist, teatas uudistekanal Ukrinform.

Zelenski hinnangul oli tegemist hea kohtumisega.

"Ukraina on sügavalt tänulik Ameerika Ühendriikidele toetuse eest ja me hindame seda, et president Donald Trump on nii pühendunud tõelise rahu saavutamisele. On väga oluline realiseerida kõik need poliitilised ning kaitse- ja majandusalased tulemused, mis saavutati meie kohtumisel koos Euroopa liidritega Washingtonis," sõnas Zelenski.

Riigipea märkis, et kahtlemata oli see edukas tippkohtumine ning tõelise ühtsuse demonstratsioon Euroopa ja Ameerika vahel.

"Ukraina, nagu alati, ühendab maailma. Me hindame Ühendriikide valmisolekut olla osa Ukraina julgeolekuarhitektuurist ja meie meeskonnad töötavad aktiivselt selle kujundamise kallal. Ootame, et julgeoleku põhilised alustalad pannakse peagi paika," ütles president.

Šmõhal arutas Kelloggiga Ukraina kaitseprioriteete ja julgeolekutagatisi

Ukraina kaitseminister Denõss Šmõhal arutas esmaspäeval USA presidendi Donald Trumpi erisaadiku Keith Kelloggiga Kiievis kohtudes Ukraina kaitseprioriteete, koostööd kaitsetööstuskompleksis ja usaldusväärsete julgeolekutagatiste loomist.

"Mul oli au kohtuda Kiievis USA presidendi eriesindaja kindral Keith Kelloggiga. Tänasin teda visiidi eest Ukraina jaoks olulistel päevadel ja Ameerika Ühendriikide äärmiselt tugeva toetuse eest, mis aitab päästa elusid ja tuua õiglast rahu lähemale," kirjutas Šmõhal pärast kohtumist oma Telegrami kanalil.

"Ukraina hindab kõrgelt Ukraina prioriteetsete vajaduste nimekirja (PURL) algatust. See on avanud NATO riikidele uusi võimalusi varustada meie kaitsevägesid kiiresti kriitiliselt vajalike Ameerika relvade ja tehnoloogiate näidistega," lisas kaitseminister.

Šmõhal märkis, et Ukraina relvajõudude peastaabi ülem kindralleitnant Andri Gnatov ja luure peadirektoraadi ülem kindralleitnant Kirill Budanov esitasid USA delegatsioonile vaenlase plaanide ja olukorra kohta üksikasjaliku analüüsi.

Pooled arutasid eraldi ka usaldusväärsete julgeolekugarantiide loomist, mis muudaksid tulevikus uue agressiooni Ukraina vastu võimatuks. Selliste tagatiste kallal töötatakse tihedas koostöös partneritega.

Ukraina Sumõ oblastis hukkus Vene väe droonirünnakus inimene

Venemaa korraldatud rünnakutes Sumõ oblastile hukkus viimase 24 tunni jooksul inimene ja üheksa said vigastada, teatas oblasti sõjakuberner Oleh Hrõhorov.

Tema sõnul hukkus öösel Nova Sloboda hromadas tsiviilautole suunatud droonirünnaku tagajärjel üks inimene ja kaks sai vigastada.

Neile osutatakse abi ja evakueeritakse ohutusse paika.

Hrõhorovi sõnul ründasid Vene droonid ka Sumõ hromada elamuid, kahjustades kümneid eramuid ja kortermaju ning muud tsiviiltaristut.

"Veel seitse kannatanut on Sumõ kogukonna elanikud: viis Pestšanski staarostkonnast ja kaks oblastikeskuse elanikud. Enamik sai abi kohapeal, kolm on haiglas. Nende seisund ei ole tõsine, arstid uurivad neid ja osutavad vajalikku abi," seisis teates.

Vene väed pommitasid Harkivi oblastis viit asulat

Sõnehubovi sõnul kasutas vaenlane Harkivi oblastis kahte juhitavat lennukipommi ja erinevaid ründedroone.

Slatõne külas sai kahjustada eramu, auto ja kaks taluhoonet. Korotõtši külas hävinesid ladu ja kaks traktorit. Prõkolotne külas said kahjustada eramaja ja Kupjanski linnas kolm päästeautot. Võšneve külas said pihta angaar ja taluruumid ning Borova külas eramu.

Sõnehubov teatas lisaks, et Kivšarivka külas vajasid arstiabi kaks eakat naist, kes olid varem viga saanud.

Ukrinformi andmetel põhjustasid Venemaa rünnakud elektrikatkestusi seitsmes Harkivi oblasti külas.

Ühendkuningriik pikendas Ukraina sõdurite väljaõppeprogrammi

Ühendkuningriik jätkab Ukraina sõjaväelastele mõeldud väljaõppeprogrammi Interflex kuni 2026. aasta lõpuni, teatas esmaspäeval uudistekanal Ukrinform viidates Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi avaldusele.

Suurbritannia on ka Ukraina toetamises Euroopas olnud eestvedajate seas. Lisaks mastaapsele sõjalisele abile on olnud nende eest vedada ka Ukraina kaitseväelaste väljaõpemissioon.

"Lahingu- kui ka juhtimisalast väljaõpet pakkuvat programmi Interflex pikendatakse vähemalt 2026. aasta lõpuni," seisis avalduses.

Programmi raames on Ühendkuningriigis väljaõppe läbinud juba üle 50 000 Ukraina nekruti.

"Jätkame koos liitlastega oma toetuse suurendamist, et Ukraina suudaks end täna kaitsta ja homme heidutada. Kestvate Venemaa rünnakute taustal peame viima Ukraina relvajõud tugevaimale võimalikule positsioonile. Ja kuna püüdlused rahu poole jätkuvad, siis peame tegema ukrainlastest tugevaima võimaliku heidutusvahendi, et tagada tulevane rahu," rääkis kaitseminister John Healey.

Operatsioon Interflex on väljaõppeprogramm Ukraina relvajõudude uutele nekrutitele, kellel on vähene või puudub varasem sõjaline kogemus.

Mitmerahvuselisel missioonil osalevad tippinstruktorid Ühendkuningriigi, Austraalia, Taani, Kanada, Leedu, Hollandi, Uus-Meremaa, Norra, Soome ja Rootsi relvajõududest.

"Ühendkuningriigi relvajõud hoiavad pidevalt tihedat sidet Ukrainaga, et kursust täiustada ja arendada lahinguväljal kõige enam vajaminevaid oskusi," on Suurbritannia kaitseministeerium varasemalt kinnitanud.

Vance: Venemaa sõda Ukraina vastu ei saa läbi üleöö

USA asepresident JD Vance ütles, et Venemaa ja Ukraina vahelist sõda ei saa lahendada üleöö, kuid rõhutas, et Washington jätkab diplomaatilise lahenduse poole püüdlemist, edastas uudistekanal Ukrinform.

Rääkides intervjuus telekanalile NBC News kommenteeris Vance Venemaa välisministri Sergei Lavrovi hiljutist avaldust, et praegu ei ole plaanis kohtumist Vene liidri Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vahel.

Vance'i hinnangul on Venemaa esimest korda kolme ja poole aasta pikkuse sõja jooksul teinud olulisi järeleandmisi USA presidendile Donald Trumpile ja väljendanud valmisolekut olla paindlik mõningate oma põhinõudmiste osas.

"Muidugi ei ole nad veel täielikult nii-öelda kohal, sest muidu oleks sõda läbi. Kuid me osaleme selles diplomaatilises protsessis heas usus. Püüame pidada nii palju läbirääkimisi kui võimalik nii venelaste ja ka ukrainlastega, et leida kesktee tapmise peatamiseks," sõnas Vance.

Asepresidendi sõnul tegeleb Trump väga agressiivse ja energilise diplomaatiaga. Vance lisas, et sõda ei ole Euroopa, USA, Venemaa ega Ukraina huvides.

"Jätkame diplomaatilise lahenduse poole püüdlemist," kinnitas Vance.

"Läbirääkimistel on mägesid ja orge ning mõnikord usub Washington, et teeb Moskvaga edusamme. Samas teinekord on Trump Venemaa seisukohast väga pettunud," seletas asepresident.

"Jätkame selle tegemist, mida peame tegema, et see asi lõpule viia. Ma ei usu, et see juhtub üleöö. Ma arvan, et me jätkame edusammude tegemist, kuid lõppkokkuvõttes, kas tapmine peatub, siis see otsus sõltub sellest, kas venelased ja ukrainlased suudavad siin tegelikult leida mingi kesktee," lõpetas Vance.

Vance kinnitas samuti, et julgeolekugarantiide osana ei tule Ukraina territooriumile USA vägesid.

"President Trump on väga selgesõnaline. Ukrainasse ei tule USA sõdureid, kuid me jätkame aktiivselt püüdlusi tagamaks, et ukrainlastel oleks vajalik julgeolek ja kindlustunne omalt poolt sõda lõpetada. Samuti, et venelased tunneksid, et saavad omalt poolt sõja lõpule viia," rääkis Vance.

Asepresident märkis, et Ühendriigid ei räägi julgeolekutagatistest enne, kui sõda on lõppenud.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 870 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 076 940 (võrdlus eelmise päevaga +870);

- tankid 11 130 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 175 (+8);

- suurtükisüsteemid 31 946 (+48);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1472 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1211 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 53 347 (+291);

- tiibraketid 3598 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 59 672 (+79);

- eritehnika 3948 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.