Kui tavapäraselt on septembrikuu alguseks Peipsi veetase taandunud ja ujumiseks tuleb vees kõndida päris pikk maa, et kõrgema veetasemeni jõuda, siis sel aastal on asjad teisti.

Ka praegu on veetase Peipsis tavapärasest kõrgem, rääkis põline Kauksi elanik, üle 30 aasta Kauksi puhkeküla perenaise ametit pidav Piia Mändmets.

"Meie juures siin ikka selline rannariba on olemas, sest meil on looduslikult juba antud seda natukene kõrgemat kallast, aga Rannapungerja poole või Vasknarva poole, seal polegi seda rannariba, vastu võsa käib lainetus. Jalutada praegu liivasel rannal hetkel ei olegi kaugemal võimalik," sõnas ta.

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Tanel Toots sõnas kirjalikus kommetaaris ERR-ile, et Peipsi kõrge veetaseme on põhjustanud sademeterohke suvi.

Selle aasta augusti keskmine veetase oli Peipsi järves 234 sentimeetrit, seda Mustvee hüdromeetriajaama andmetel. See paigutab 2025. aasta augusti augustikuude arvestuses 12. kohale 105-aastases vaatlusreas, lisab Toots.

Kolmapäevahommikuse seisuga oli Peipsi tuulemõjutusteta veetase 227 sentimeetrit üle Mustvee hüdromeetriajaama nulli.

Eesti Maaülikooli vanemteadur, hüdrobioloog Lea Tuvikene räägib, et Peipsi veetase kõigub umbes 30-aastaste tsüklitena.

"Veetase hakkas Peipsis näiteks tõusma juuni alguses, tavaliselt toimub see vastupidi, et juuni alguses hakkab veetase alanema. Juuni lõpuks-juuli alguseks oli juba veetase ligi pool meetrit üle 30-aastase võrdlusperioodi keskmise. Isegi kui ta nüüd on augustis juba tasapisi alanenud veetase, et selle võrdlusperioodi keskmisega võrreldes on ta ikkagi ligi pool meetrit üle selle tavapärase taseme," ütles Tuvikene.

Mändmetsa sõnul on kõrge veetaseme positiivne külg see, et ujuma minnes on vesi kohe kaldast paraja sügavusega. Miinus aga see, et vesi jõuab ka hoonete keldritesse ja märjad on ka autode parkimisalad.

Tuvikene ütleb, et muidu madalaveelisele Peipsi järvele teeb aga tavapärasest kõrgem veetase ainult head – kaladel on vett rohkem ja veeõitseinguid on vähem.

"Mis on nagu sellel aastal teistmoodi, et vetika õitsengud olidki kuskil juuli lõpu-augusti alguse kõrgemate veetemperatuuride juures ja lühidalt. Tavapäraselt on viimastel aastatel Peipsis õitsengud juba isegi mais ja juunis, mitte alles sügisel, siis sel aastal on seda väga vähe olnud ja lühidalt," rääkis ta.

Tuvikene lisab, et praegune kõrge veetase võib positiivselt mõjutada ka kalade kudemisperioodi.

"Nendel võiks olla päris tore see aasta, just sellised külmavee liigid nagu siig ja rääbis, kes siin hilissügisel koevad. Kuna auramist ei ole, see veetase, mis meil praegu on, võib jääda ka kevadeni. Nii et ka näiteks haug, kes armastab luhtadel kudeda, tõenäoliselt on ette näha, et haugi kevadiseks kudemiseks on kevadel head tingimused juba praegu loodud," ütles ta.