Heinam rääkis reedesel pressikonverentsil, et ehkki on positiivne, et praeguse seisuga ei ole uutest farmidest katku tuvastatud, on risk selleks väga kõrge.

Enne seda, kui Eesti suurimast seafarmist EKSEKO-st katk tuvastati, liikus sealt sigu ka teistesse farmidesse, mistõttu on pingeline foon Heinami sõnul üleval kindlasti veel kaks nädalat.

"Levimus on üleüldiselt kõrge ka metsas. Metsssigade seas on SAK-i levik aegade kõrgeim, avastatud hukkunud sigadest on SAK-iga nakatunud sigade arv ääretult kõrge. Juba septembris oleme avastanud kaheksa [nakatunud] siga, augustis ligi 60 siga ehk levik metsas on praegu kiire ja foon ääretult kõrgelt üleval, mistõttu ei saa öelda, et olukord oleks rahunemis või taudi levik oleks hakanud pidurduma. Tegelikult ei ole," tõdes Heinam.

Ehkki Viljandimaal Metskülas tehakse matmiskoha ettevalmistutstöid, ei ole PTA juhi kinnitusel endiselt matmisotsust tehtud ega plaanita seda ka selle nädala sees teha.

"Tugevamalt on laual Iru põletusjaama kasutamine, mis on hetkel ooteseisundis," lisas ta.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhatuse liige Erko Soolmann ütles, et Metskülas on võimalik matmispaik praeguseks tähistatud keelusiltidega, alal on mehitatud valve ja sinna viib üks tee, kuhu on kavandatud desoala. Neljapäeva õhtul lõpetati alal raadamistööd ja ettevalmistused on tehtud.

Matmine on viimane abinõu

Siiski rõhutas Raivo Heinam, et matmine on PTA jaoks viimane valik ning see otsus tehakse siis, kui muud võimalust enam ei ole.

"Tänasest on meil täiendavalt kasutada Atria loomsete jäätmete hävitamise üksuse ressurss, 24 tonni materjali neljal päeval nädalas," rääkis ta ja märkis, et ehki see kogus ei ole suur, on iga abi tähtis.

Läbirääkimised käisid ka Leedu loomsete jäätmete tehasega, kuid neljapäeval tuli sealselt pädevalt ametilt eitav vastus.

Heinami sõnul on praegu fookus sellel, et saared, kuhu katk praeguseks pole levinud, sellest puhtaks jääksid.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Triin Kõrgmaa märkis, et farmidesse jõuab seakatk siis, kui metsas on foon kõrge ja seetõttu on viimaste nädalate otsustega suunatud jahindusse ja küttimise umbes 2,5 miljonit eurot, millest suurima osa moodustab metssealihakonservide hange.

"Paralleelselt oleme ministeeriumis koos valitsusega tegelenud sellega, kuidas leida sektori taastamise võimalusi ja vahendeid, et ettevõtted saaksid edasi liikuda," lausus ta. "Siiski pole see kõik piisav ja pikemas perspektiivis on vaja aru saada, kuidas edasi läheme. Eilses valitsuskabinetis sai otsustatud, et Eesti tahab olla riik, kes kasvatab kodusigu, mitte metssigu."

Seega peab riik Kõrgmaa sõnul välja töötama kava, kuidas sektor pikaajaliselt taas jalule aidata, et oleks tagatud Eesti toidujulgeolek ja liha isevarustatuse tase ning ühtlasi koos kliimaministeeriumiga läbi käia küsimus, kuidas seakatku foon metsas võimalikult madalaks saada, et tagada lihasektori investeerimiskindlus.

"Olukord on pingeline ja kiiresti muutuv," lausus Kõrgmaa ning lisas, et tarbijad peaks hääletama rahakotiga, eelistades poes Eesti toitu.