"Kui automaat laseb 300 meetri pealt sihtmärgist 30 sentimeetrit mööda, siis on see täpsuspüssi jaoks täielik košmaar. See ei vasta kuidagi hanketingimustes ettenähtud lasketäpsusele," kirjeldas üks Äripäeva allikatest riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) hangitud USA tootja LMT Defense täpsuslaskuri automaatrelvi, mis jõudsid Eestisse 2021. aastal.

Põhiprobleemiks oli lagunev gaasisüsteem, mis peab tagama relva uuesti laadimise lasu järel. Garantii korras vahetati välja kõigi 7,62 mm kaliibriga automaatrelvade gaasikojad ning lisaks viidi läbi lasketestid relvaraudadele, et kontrollida nende vastavust hanke tehnilises kirjelduses kehtestatud täpsusnõuetele.

Äripäev küsis RKIK-ilt juba 2023. aasta sügisel täpsusautomaatidega seotud probleemide kohta ning alles nüüd vastas asutus esitatud päringule, et aastatel 2024-2025 on kõik 7,62 mm kaliibriga automaatide relvarauad saadetud tootja juurde tagasi.

RKIK-i kinnitusel riigile garantiiremondiga seotud kulusid ei tekkinud ning kõikide tööde eest maksis relvatootja.

Pikemalt loe relvaprobleemist Äripäevast.

Kaitsevägi: probleem ilmnes alla 10 protsendil relvadest

Kaitseväe staabiallohvitser veebel Mario Nõlvak selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et algselt ilmnes probleem alla kümnel protsendil relvadest. "Gaasikoda ei suutnud lasu hetkel kinni hoida gaasikorki ja gaasikork lendas minema," märkis ta.

Eesti nõue tootjale oli, et suurema ja väiksema kaliibriga relv toimiks sama süsteemiga – hoolduse lihtsustamiseks.

"Me tahtsime lühikese gaasikolvi käiguga versiooni, kus relva püssirohugaasid piirnevad selle kohaga siin ehk püssirohugaasid ei liigu lukuraami sisse," ütles Nõlvak.

Suur kaliiber, suur surve väiksele detailile – tulemus, tehase poolt valitud materjal ei pidanud vastu.

"Sealt tuligi välja, et seda gaasiplokki sellisel kujul me ei saa kasutada ning tootjatehas töötas välja lahenduse, kus muudeti ära sulami koosseis, millest gaasiplokk on tehtud ning ka gaasiploki dimensioonid. Kriitiline koht, kust gaasikork pääses minema. Nüüd ta enam ei tohiks minema pääseda," rääkis Nõlvak.

Gaasiplokkide vahetus kestis kaks aastat, sest korraga ei saadetud ära kõiki täpsusrelvi. 

RKIK peadirektori asetäitja Katri Raudsepp ütles, et gaasiplokid vahetati välja kõikidel relvadel. "Ta vahetas välja mitte ainult nendel relvadel, kus need probleemid ilmnesid vaid tervel partiil, mis meile tarniti," sõnas ta.

"Garantiitööd on läbi, iga relva osas tehti põhjalik ülevaatus, problemaatiline komponent vahetati. Relvad on tagasi kaitseväes," lisas Raudsepp.

Kasutajad on kritiseerinud ka relva täpsust, viidates suurele kaliibrile, rauaseina paksusele ja valitud optikale. Kaitsevägi seda ei kinnita.