Ermel kirjeldas, et Kalamajas Valgevase tänaval elades on temal maja kõrval garaaž, mille esine on eramaa. Selle aasta alguses hakkas linnaosavalitsus korrastama seal kõrval olevat enda maad, rajades sinna haljasala, kus seni said parkida elanike autod nii, et garaažiesist maad said kasutada linna elanikud sealt läbi kõndimiseks.

"Ütlesin linnaosavalitsusele, et kui nemad teevad enda maale, kus autod seni parkinud, justkui haljasala, siis minu maa pealt ju enam inimesed läbi käima ei pääse, sest mina olen sunnitud linnaosavalitsuse korraldust täitma ja parkima oma krundi piirides. Kui ma seda teen, siis inimesed läbi ei pääse," kirjeldas Ermel.

Suvel pani linnaosavalitsus sinna multši ning mõne põõsaga haljastuse. "Kui nüüd esimesed vihmased ilmad tulid, siis see ala muutus märjaks ja inimestele väga ebamugavaks ja kui minu auto seal parkis, tekkis kohe ka probleem," rääkis ta. Tema auto jääb sellega aga tavapäraseks jalakäijarajaks kujunenud teele ette.

Ermel nentis, et kui esmapilgul vaadata, jääb mulje, et autoomanik on käitunud väga valesti ja parkinud inimeste käiguraja kinni, siis tegelikult on see eramaa ning see, kes vastu ei ole tulnud, on tema sõnul linnavalitsus.

"Minu variant oli teha linnaosavalitsusega kompromiss teha ala kuivaks ja korda, et inimesed pääseksid sealt läbi liikuma, aga linnaosavalitsus ei olnud sellega nõus ja konflikt on käes," ütles ta.

Küsimusele, miks ta autot garaaži ei pargi, vastas Ermel, et peamine küsimus on siiski selles, et garaaži esine on eramaa ning kui ta tahab garaaži ette parkida kasvõi lühiajaliselt, peaks ta saama seda teha. "See, et sellisel kujul omanikuga käituda, mitte kompromissi otsida, see ei ole lahendus minu jaoks," ütles ta.

Põhiline probleem on Ermeli sõnul selles, et kui 2018. aastal Valgevase tänava renoveerimise käigus tõusis tänava pind ning garaažide asukoht jäi n-ö kaussi ning sadevesi sealt enam ära voolama ei pääsenud, see tekitas inimeste käigurajale märja ala.

"Mina ütlesin ka, et oleks tarvis see kuivaks teha ikkagi, et inimesed pääseksid liikuma. Meie eesmärk ei ole inimesi takistada, vaid see asi korda saada. Linnakodanikud ilmselt kaebasid linnaosavalitsusse ja linnaosavalitsus on algatanud projekteerimistingimused, kogu see multši teema seal on ikkagi nende meelest ajutine," rääkis Ermel. Multš aga tema sõnul sadevee probleemi ei lahenda ning selliseid poolikuid lahendusi ta mõistlikuks ei pea.

Projekteerimistingimused on kohalike hinnangul tehtud aga nii, et linna maa peal laiendataks haljasala ning inimesed jääksid endiselt käima üle eramaa, kirjeldas Ermel.

Saatejuht juhtis tähelepanu, et Valgevase tänava ümbrusesse on ehitatud mitu uut maja ning see on ka piirkond, kus saab läbi tasulise parkimise ala.

Ermel märkis, et uusi elanikke on piirkonda tulnud palju, kuid uuemate hoonete parkimine on arendustes ka lahendatud.

"Ma arvan, et probleemi juurpõhjus on ikkagi selles, et piirkonnas projekteeritakse järjekindlalt välja parkimiskohti. Uued tänavalahendused, mis tulevad, on märkimisväärselt vähendatud parkimisvõimalusega," rääkis Ermel, tuues näiteks Salme tänava, kus plaanitakse samuti parkimiskohtade kaotamist.

Ta heitis ette, et Salme kultuurikeskuse juures on väga suur probleem kohalikel elanikel, kuna etenduste ajal pargivad inimesed tänavale ning kohalikud siis parkida ei saa. Ermeli hinnangul tähendab see, et inimesed kaotavad ära oma päriselt rohelised hoovid ja muudavad need parklateks.

Teema tõstatamise järel on Ermeli sõnul oodata, et garaažide esine mure saab lahenduse, kus saavad parkida nii garaažiomanikud kui linnakodanikud ala läbida.

Siiski heidab ta Põhja-Tallinna linnaosavalitsusele ette kanget ja jäika suhtumist, kus ei olda valmis üheskoos lahendusi leidma ka siis, kui eraomanik tahab tegelikult hoida ala linnakodanikele avatuna. "Mina näen, et sellistes eriolukordades on kompromissid ja kokkulepped äärmiselt olulised," ütles ta.