Eleringi sagedusreservide hankel koos Alexelaga osalenud, kuid hanketingimustele mittevastavuse tõttu eduta jäänud Derivaat NH3 Powerit saatis suurinvesteeringutoetuse taotlemisel suurem edu: riigilt on Paldiski Lõunasadamasse 110,5 miljoni euroga gaasielektrijaama rajada soovival ettevõttel oodata 11 miljonit euro suurust toetust.

Ettevõte on asutatud alles tänavu juulis, kuid selle tegelik kasusaaja on kinnisvarasektoris ja praamiäris tegutsenud suurärimees Olav Miil osaühingu Derivaat NH3 kaudu. Viimane tegeleb rohevesiniku ning roheammoniaagi tehaste projektide arendamisega.

Toetusraha saanud projekt näeb ette, et Paldiski kompleksi rajatakse vesinikutankla suurtele masinatele, salvestusseade, 15-megavatine elektrolüüsi võimekus ning ammoniaagi sünteesimise võimekus.

Derivaat NH3 Poweri juhatuse esimees Erik Laidvee rääkis "Terevisioonis", et toetust taotlesid nad gaasijaama projektile, kuid kõrvalkinnistule rajatakse nende rohemineraalitehas. Gaasijaama võttis ettevõte plaani põhjusel, et roheammoniaagitehase oluline kulukomponent on elektri hind, mis on Eestis paraku koos maksudega märksa kõrgem kui Soomes.

"Hakkasime otsima võimalusi, kuidas seda kulupoolt alla tuua ja ka võimalikku sünergiat. Jõudsime elektrijaama ideeni. Oli ka välja kuulutatud Eleringi sagedusreservide hange, mis andis meile täiendava tõuke seda projekti arendada ja nii me aasta algul selle aktiivsesse töösse võtsime," selgitas ta.

Laidvee lisas, et praeguseks on seis sealmaal, et paari nädala pärast loodavad nad ehitusload kätte saada.

Roheammoniaaki on Laidvee sõnul vaja eeskätt selleks, et rahuldada tulevikukütuse nõudlust merelaevanduses.

"Ookeanilaevastikust umbes pool läheb tulevikus üle roheammoniaagile, lisaks väetise-, metalli- ja keemiatööstus. Roheammoniaak on väga hea energiakandja, temast saab tagasi toota – nii imelik, kui see ka ei ole – elektrit," sõnas Laidvee.

20 miljonit toetust saav BHG-Estonia kavatseb rajada Sillamäele suuremahulise rohevesiniku ja ammoniaagi tootmiskompleksi ja koguinvesteeringuks hinnatakse 153,5 miljonit eurot.

BHG-Estonia OÜ tegevusalaks on gaasi tootmine ning selle omanik ja ainus juhatuse liige on Kaspars Avots. Ettevõtte esimene majandusaasta aruanne näitab, et peale 2500-eurose osakapitali neil muud vara ei ole ning majandustegevus mullu puudus.

Avotsile kuulub osalus veel teiseski Eesti ettevõttes, Baltichydrogengroup OÜ-s, mis arendab vesinikuprojekte. 2022. aastal asutatud ettevõte jäi mullusel majandusaastal üle 149 000 euroga kahjumisse ning selle omakapital oli aasta lõpuks alla nõutud taseme, kuid ettevõte kinnitas aruandes, et see on ajutine ning ettevõtte tegevus jätkub plaanipäraselt.

BHG äriarenduse juht Valentin Bratkov ütles "Terevisioonis", et nemad plaanivad arendada Sillamäel integreeritud roheammoniaagi ja rohevesiniku tehnoparki ja siduda seda teiste väärtusahela osadega, milleks on üheltpoolt taastuvenergia tootmine ning teiseltpoolt selle kasutus.

"Kui räägime meie vaadet, kuhu suuname rohelise vesiniku ja rohelise ammoniaagi, siis eeskätt on selleks vesiniku puhul tulevikukütused ehk vesinik on nende tooraine, samas ka ise kütus ja energiakandja. Rohelise ammoniaagi puhul vaatame me ka tulevikukütuste, merenduse kütuste ja ka väetiste ekspordi poole," selgitas Bratkov, kelle sõnul kavandab BHG arendust kõigis Balti riikides.

Toetus leevendab riske ja aitab raha kaasata

Horizon tselluloosi ja paberi AS on toetust saavatest ettevõtetest kõige pikema ajalooga. Selle tegelikud kasusaajad on viis Singapuri ja üks Indoneesia kodanik Tolaram Industries PTE. LTD. kaudu.

Kehras paberivabrikut pidava ettevõtte käive oli eelmisel aastal 42,7 miljonit eurot, mille juures saadi 1,4 miljonit eurot ärikahjumit. Nad tegelevad investeeringutega, mis parandavad energiatõhusust ja suurendavad taastuvenergia osakaalu.

Horizon plaanib rajada Kehrasse uuel tehnoloogial põhineva jõupaberi tootmisüksuse, mis võimaldab toota kõrgema kvaliteedi ja spetsiifilisemate omadustega jõupaberit. Selleks on tarvis investeerida 129,5 miljonit eurot, millest riigi toetus on maksimaalselt veidi alla 13 miljoni euro.

Nii Derivaat NH3 Poweri kui ka BHG esindajad kinnitasid, et Eestisse oleksid nad oma projekte plaaninud ka ilma riigi toetuseta, kuid toetus leevendab investeeringuriski ja lihtsustab raha kaasamist.

"Toetus võimaldab meil sama projektieelarve raames rohkem ära teha," ütles Bratkov. "Mainitud investeering toetab meie projekti usaldusväärsust ja õiget suunda, arvestades riigi strateegiat ja eesmärke."

Laidvee märkis, et alustava ettevõttena on Derivaat NH3 Powerile pankadega läbirääkimistel riigi toetus eriti oluline. Tema sõnul tuleb nende põhiinvesteering aktsionäridelt ning eelläbirääkimisi on peetud ka mitme kommertspangaga.

Laidvee lisas, et Derivaat NH3 Poweri puhul on tegu valdavalt Eesti investoritega, kuid üks aktsionäridest on ka Hollandi firma. Millised tulevad investorite proportsioonid, on aga veel vara öelda, sest see sõltub edasisest finantseerimisskeemist.

Riigi suurinvesteeringu meetmest toetatakse vähemalt 100 miljoni euro suuruse investeeringu tegemist. Iga toetust saava investeeringuga peab looma vähemalt 30 uut töökohta, mille keskmine töötasu ületab sektori keskmist palka. Toetus makstakse ettevõttele välja alles pärast investeeringu tegemist.