Kuivõrd Euroopa Liidu taastekavast saadavat raha ei ole praeguse kava järgi võimalik tähtajaks ehk järgmise aasta kevadeks ära kasutada, suunas valitsus osa sellest ringi. Näiteks ei ole selleks ajaks võimalik ellu viia vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamist.

Seetõttu jagas valitsus toetuse kaheks etapiks. Esimene etapp jääb taastekava koosseisu ja RRF rahastusele ning teine etapp rahastatakse CO2 kvoodimüügi tulust, et juba käivitatud projektid lõpuni viia. 39 miljonit eurot suunatakse valitsuse otsusega Rapla-Lelle raudteelõigu ümberehitusse ja Rail Baltica Ülimiste terminali ehitustöödesse.

Taaste- ja vastupidavusrahastu kogumaht Eestile on 953 miljonit eurot ning sellest 627 miljonit on tänaseks laekunud.

Üks muudatus puudutab ka põlevkivienergiat. Kui varem oli rahastamise tingimusteks, et Eesti võtab vastu energiamajanduse arengukava, kus on kirjas, et aastaks 2035 loobub Eesti põlevkivist elektri ja aastaks 2040 põlevkiviõli tootmise, siis uute tingimuste järgi jääb Eestile aastast 2035 erand, et strateegilised põlevkivielektri tootmisvõimsused võivad alles jääda. Põlevkiviõlile saadud erand tähendab, et aastaks 2040 tuleb Eestil lõpetada põlevkiviõlist sooja tootmine.

Taastekava koostati esmakordselt 2021. aasta sügisel. 2023 tehti seoses rahastu mahu vähendamise ja REPowerEU toetuse lisandumisega kavale muudatuste lisa. Vene agressioonisõda Ukrainas, kiire inflatsioon ja majanduse üldine jahenemine on mõjutanud taastekava reformide ja investeeringute elluviimist ning seetõttu tuleb taastekava veel kord muuta, enne kui saabub Euroopa Komisjonile raporteerimise lõpptähtaeg augustis 2026.