Siseministeeriumi poolt kooskõlastamiseks esitatud eelnõu kohaselt on võimalik kehtestada viibimiskeeld suurema rahvahulga kogunemise puhul, kui on alust arvata, et seal võib tekkida märkimisväärne avaliku korra rikkumine, isegi kui tegemist ei ole veel kõrgendatud ohuga.

Korrakaitseseaduse eelnõu on siseministeeriumi poolt saadetud kooskõlastusringile ja see puudutab eelkõige viibimiskeeldu perekonna juures, juhul kui tegemist on koduvägivalla juhtumiga. Aga samas korrakaitseseadust muudetakse ka selles mõttes, et eelnõuga reguleeritakse ka viibimiskeelu kehtestamist rahvakogunemistel. Kuidas need asjad omavahel kokku jooksevad?

Nii nagu ma aru saan, siis selle eelnõu eesmärk on ikkagi tegutseda efektiivsemalt lähisuhtevägivalla ennetamiseks. Ja kui praegu on võimalik seda viibimiskeeldu kehtestada ainult kuni 12 tundi ja kõrgendatud ohu korral, siis põhimõtteliselt tähendab see seda, et meetmeid on võimalik tarvitusele võtta siis, kui inimese elu on juba ohus, mis võib olla mõningatel juhtudel mõnevõrra hilja. Ja põhilise muudatuse mõte on pikendada viibimiskeelu kehtivust 72 tunnini maksimaalselt. Ja tuua ka see olulise ohu mõiste, et politsei ei pea ära ootama, et keegi võtab kirve või noa kätte ja siis hakkab tegema teist inimest ohustavaid liigutusi, vaid on võimalik varem sekkuda. Ju see on olnud korrakaitsjate tagasiside.

Mis suurema rahvahulga kogunemise puhul viibimiskeeldu puudutab, siis tegelikkuses on seda rakendatud siin alles hiljuti ka sigade Aafrika katkuga seoses. Seal oli samasugune lugu, et ohutase ei pruukinud olla veel niisugune, kus on kõrgendatud oht. Põhimõtteliselt on mõte tugevdada seeläbi ennetavat turvatunnet ja võimaldada paindlikumalt reageerida erineva iseloomuga ohustsenaariumitele. See on asja mõte.

Kas te teadsite, et eelnõus on ka see rahvakogunemisi puudutav seadusesäte sisse kirjutatud või see tuli teile väikese üllatusena?

See lause, mis seal seletuskirjas on... Ma just küsisin selle ka üle. See kirjeldab pigem olemasolevat olukorda, mitte kavandatavaid muudatusi. Selline on eelnõu kokku kirjutajate seisukoht, et nemad on seda eelnõu kirjutanud ikkagi mõeldes lähisuhtevägivallale. Aga ma möönan, et võib-olla tõesti erinevad inimesed võivad ühest tekstist saada ka erinevat moodi aru ja sellepärast meil on see kooskõlastusring olemas. Ma tuletan meelde, et see on alles esimene kooskõlastusring, kus erinevad ministeeriumid ja inimesed annavad oma tagasiside. Juhul, kui seal on mingeid mitmetimõistetavusi, siis tavaliselt see tuleb kooskõlastuse käigus välja. Ja sellisel juhul teeme ka parandused ja saadame teisele kooskõlastusringile enne valitsusse minekut, nii nagu see kombeks on.

Mis asi see oluline oht ikkagi on? Ja kuidas politseiprefektid, kes peavad hakkama otsustama, et see rahvakogunemine on olulise ohuga ja see rahvakogunemine, seda ma luban, see ei ole olulise ohuga... Kuidas see toimuma hakkab?

Ma arvan, et see toimub alati ohuhinnangu baasilt. Meil on olemas korrakaitses selline mõiste nagu ohuhinnang ja selle baasil tehakse päris palju otsuseid ja planeeritakse üsna palju tegevusi. See tähendab, et keegi on läbi analüüsinud selle olukorra ja võtnud erinevaid kriteeriume arvesse. Siin küsimus selle eelnõu puhul ei ole isegi selles, et prefekt ainsana otsustab, vaid lähisuhtevägivalla puhul on oluline, et ka prefekti esindaja saaks neid otsuseid operatiivselt teha. Eriti mis lähisuhtevägivalda puudutab, sellepärast et need juhtumid võivad olla akuutsed, näiteks reede õhtul või nädalavahetusel, kui prefekti tööl ei ole. Seetõttu on tarvis sinna selline lisaklausel teha, et prefekt saab ka oma esindaja määrata, et sel hetkel, kui teda ei ole, saab teine inimene selle otsuse teha.

Lähisuhtevägivalla puhul on asjad üsna selged, seal on vaja kiiresti reageerida, olukord on jube ja politseil peavad olema võimalused vägivallatseja minema saata ja ohvreid kaitsta. Aga ma pöördun tagasi avalike kogunemiste juurde. See annab selgelt politseile lisavõimalusi hinnata, kas kavandataval kogunemisel võib midagi juhtuda või mitte. Ja see lävend on nüüd madalam. Kui enne oli olemas kõrgendatud ohu olemasolu, siis praegu see oluline oht võimaldab politseil sekkuda ka olukordades, kus oht ei ole veel kõrgendatud, kuid tagajärjed avalikule korrale võivad olla tõsised. See ikkagi annab politseile praegu väga suured õigused otsustada kogunemiste üle ja see ei ole tegelikult hea.

Ma kordan veel kord üle. Mulle tundub, et siin on lihtsalt võib-olla selline valesti arusaamine sellest tekstist, mis seal kirjas on. Mina olen eelnõu autoritega suhelnud ja seda täpsustanud. Mulle öeldi, et mingit täiendavat kvalitatiivset muutust seal tulla ei saa. Et needsamad viibimiskeelud, mida näiteks politsei kehtestas sigade Aafrika katku puhul, mitte politsei ei kehtestanud, neid kehtestas tegelikult põllumajandus ja toiduamet... Need ju lähtusid ka sellisest olukorrast, kus otseselt midagi veel ei olnud juhtunud, aga oli kõrgendatud risk, et olukord on selline, kus ei maksaks neid kogunemisi teha katkukolde lähedal.

Ma toon näitena 2007. aasta aprillikuust pronkssõduri ümber, kus olukord läks täiesti käest ära. Mingi osa seal naaberterritooriumist juba rüüstati ja alles pärast seda hakkas politsei jõustama seal viibimiskeeldu ja inimesi kinni pidama. Võib-olla see ei ole alati mõistlik, et lasta pool linna ära rüüstata või lasta kuskilt katkukoldest katk laiali viia.

Ma toon teise näite, kus politsei otsustas, et Tartus Palestiina toetuseks tehtav meeleavaldus tuleb ära keelata ja riigikohtu hilisem lahend ütles, et politseil ei olnud õigust seda teha ja politsei peab sellise avaliku kogunemise ära keelamise puhul väga selgelt põhjendama, mis on ohud ja neid toona ei esitatud. Mulle tundub, et praeguse seadusepügala muutmise mõte ongi see, et anda politseile juurde võimalusi nende asjade põhjendamiseks.

Ma ei oska seda kuidagi kommenteerida. See eelnõu kindlasti ei ole seotud selle konkreetse juhtumiga. Ja nagu ma ütlesin, siis selle eelnõu fookus on lähisuhtevägivallaga võitlemine, mitte midagi muud.

Aga paragrahvi 44 lisatakse olulise ohu tegur. Praegu on ainult kõrgendatud oht olemas seal.

Jah. Ja see on seotud selle lähisuhtevägivallaga võitlemise ülesandega. Seal ei ole muud tagamõtet.

Aga räägime lähisuhtevägivallast ka. See on kaheldamatult oluline teema. Mida tehakse vägivallatsejaga, kellele kehtestatakse näiteks kodus viibimise keeld? Kas ta siis saadetakse kuskile kinnipidamisasutusse või peab ta ise leidma endale koha, kus ta siis kuni 72 tundi on eemal?

Siin tuleb ka viibimiskeelu kehtestajal kaaluda, mis see tagajärg on. Kui me kujutame ette, et väljas on näiteks külm ilm, miinus 20, isegi nii palju ei pea olema... Ühtepidi kahtlemata see, kelle suhtes viibimiskeeldu kehtestatakse, on agressiivne osapool ja see viibimiskeelu kehtestamine tuleneb tema enda tegudest, valdavalt korduvatest tegudest. Need on tavaliselt politsei püsikliendid, kelle juures käiakse selliseid olukordi lahendamas. See ei ole niimoodi, et ükskord juhtus. Ja siis ongi vaja politseil hinnata, et viibimiskeeld küll kehtestatakse, kuid peab ikkagi tagama, et see vägivallatseja ikkagi ellu jääb pärast seda. Et teda ei jäeta kuskile tänavale. Tihtipeale on siin alkoholijoove ka mängus. Siis viiakse isik kainenema. Aga eks seal on hindamise koht. Ma arvan, et eraldi hotelli me ei hakka nendele inimestele ehitama.

Gruusias olid kohalikud valimised, mille järel on puhkenud riigis meeleavaldused ja riigi võim kasutab neid meeleavaldusi, mis on osaliselt ka vägivaldsed, opositsiooni mahasurumiseks. Kui nüüd meil antakse ka politseile õigus veel kord hinnata avalikke kogunemisi ja kuigi seal ei pruugi olla kõrgendatud ohtu, on seal olemas politsei hinnangul oluline oht. Aga me ei tea, mis see tähendab. Mis saab Eestis üldse siis meeleavaldustest, kui politseile säärased õigused antakse?

Ma olen mitu korda öelnud, et tegu on lähisuhtevägivalla ohjeldamise eelnõuga. Mul on nagu tunnetus see, et kellelgi on peas tekkinud narratiiv, justkui see eelnõu on mingil muul eesmärgil tehtud. Ma veel kord kinnitan, et ei ole. See kogunemiste viibimiskeelu kehtestamise võimalus on ka praegu olemas, seda on ka praktiseeritud alles äsja. Ja see ei ole kindlasti olnud selle eelnõu eesmärk. Kui see mitmetimõistetavus peaks kuidagi selle kooskõlastusringi jooksul kusagilt välja tulema, siis see ongi kooskõlastusringi mõte ja eks me siis teeme omad korrektuurid. Aga ma arvan, et see on lihtsalt hetkel arusaamatus ja valesti mõistmine.