Valimispäevale eelnevas küsitluste ja prognooside virvarris on pilt kohati sama kirju kui tänavareklaamidel. Tihti kipuvad omavahel sassi minema küsitlustulemused ja valimisprognoosid.

"Küsitlus on mingil konkreetsel ajahetkel tehtud inimeste küsitlus, mis peegeldab tolle hetke inimeste seisukohti ja meeleolusid. Valimisprognoos võtab arvesse sellesama küsitluse, aga lisab sinna väga palju muid muutujaid juurde, mistõttu küsitlus ja prognoos võivad anda märkimisväärselt erinevad tulemusi," selgitas ERR-i veebiuudiste- ja portaalide juht Urmet Kook.

Küsitlusfirmasid on Eestis järele jäänud kolm suuremat: Kantar Emor, Norstat ja Turu-uuringute aktsiaselts. Küsitlustulemused näitavad, kui populaarne keegi oli konkreetsel uuringu tegemise ajahetkel ja sedagi tuleb uuringute tegijate sõnul võtta teatud kõikumisega.

Turu-uuringute AS-i juht Tõnis Stamberg märkis, et mida väiksem piirkond, seda suurem võib veapiir olla. "Kui me teeme üleriigilisi uuringuid, siis 1000 vastaja puhul see kõikumine võib olla suurusjärk kaks protsenti üles-alla, aga kui me teeme väiksemates piirkondades, siis võib see kõikumine olla protsentuaalselt ikkagi suurem," sõnas Stamberg.

"See on ka see, miks tegelikult erinevad uuringumajad räägivad sellest, et on veapiir ja toovad seda kogu aeg välja. Väga täpset prognoosi või ennustust on ikkagi tänu sellele raske anda. See oleneb veel mitmetest ja mitmetest asjaoludest, alates sellest, milline on ilm ja kui palju suudetakse viimasel nädalal võib-olla valijaid kõnetada," lisas ta.

Kantar Emori uuringujuht Aivor Voog märkis, et küsitlus peegeldab inimese arvamust küsitluse hetkel, kuid valimishetkeks võib see olla juba muutunud.

Valimisprognoos sünnib mudelite abil, mis põhineb arvamusküsitlustel ja veel mitmesugustel andmetel, mida prognoosi koostajad täpse tulemuse tabamiseks oluliseks peavad.

Seekordsete valimiste eel on oma prognoosid välja pakkunud Ühiskonnauuringute Instituut ja sihtasutus Liberaalne Kodanik ehk SALK. Konservatiivide ja liberaalide prognoosid erinevad. Ühiskonnauuringute Instituut pakub rohkem kohti Keskerakonnale ja jätab Parempoolsed volikogust välja. SALK usub Parempoolsete edusse ja näeb Keskerakonna võitu väiksemana.

Ühtlasi muutuvad prognoosid ise osaks kampaaniast.

Kook täheldas, et SALK-i prognoosi järgi on Tallinnas väga piiripealne seis. "Keskerakonnal-EKRE-l võiks olla justkui 40 kohta ja nende vaatest nii-öelda valgetel jõududel 39 kohta. Mis sõnumi nad tegelikult sellega saadavad ühiskonnale?" küsis ta. "Nad saadavad selle sõnumi, et need, kes jäävad praegu ühe häälega justkui Keskerakonnale-EKRE-le alla, et nende valijad – palun tulge valima, kõik ei ole veel kadunud, teie häälest sõltub kõik," rääkis ta.

Nii SALK kui Ühiskonnauuringute Instituut nendivad, et kampaania tegemises kasutavad poliitikud prognoose oma huvides ära.

SALK-i juht Tarmo Jüristo tõdes, et erakondadel on komme esitleda prognoose endale kasulikul viisil, kuid ta märkis, et prognoosi koostamist see ei mõjuta.

"See on selline tavaline asi, et enne valimisi erakonnad leiavad selle prognoosi, mis lubab neil panna kokku selle kuulsa graafiku, et kus sinu hääl loeb, et see on see, mis kellegi üle künnise aitab või mitte. Ja see on see, mida alati tehakse, et see on väga ootuspärane. Meie ei pane oma prognoosi kokku selle järgi, kas see on kellelegi kasulikum või mitte, me püüame saada võimalikult ausa, objektiivse pildi," sõnas Jüristo.

Ühiskonnauuringute Instituudi andmeteadlane Remi Sebastian Kits märkis, et nende prognoosid näisid Isamaale mõju avaldavat. "Meie reitingutega paistis rohkem arvestavat Isamaa, sest nende puhul oli näha, et me oma analüüsides kirjutasime, et kui nemad 70. nimekirja Eestis kokku ei saa, siis nende valimisvõidu võimalus on nullilähedane. Ja nemad said kokku 71 nimekirja. Ma usun, et kuna me analüüsides seda kirjutasime, mida me ka avaldasime, siis ma arvan, et Isamaad see kindlasti mõjutas," lausus ta.

Riigikogu liige Raimond Kaljulaid (SDE) ütles, et erinevate reitingute ja prognooside tõde on alati kusagil vahepeal ja sajaprotsendilist kindlust ei anna neist ükski. Poliitikud tõlgendavad prognoose kahtlemata enda kasuks, mõjutades otseselt valijaid.

"Võib-olla Tallinnas, kui hästi praktiliseks minna, praegu väga paljud erakonnad räägivad sellest, et võib uuesti tulla Keskerakonna ainuvõim ja siis liberaalsed parteid püüavad sellega oma toetajaid meelitada valima ja öelda, et "teate, see on noatera peal, et see on praktiliselt ühe-kahe-kolme-nelja hääle küsimus", mida ta loomulikult tegelikult ei ole, aga see on osa sellest kampaania tegemisest," rääkis Kaljulaid.

"Loomulikult mingi osa publikust kuulab seda ja mõtleb: "Jaa, peaks minema ja hääletama võib-olla nende erakondade poolt, kes võiksid moodustada linnavalitsuse, kus Keskerakonda ei ole". Aga Keskerakonna toetaja kuuleb seda ja mõtleb: "Ma pean kindlasti tulema valima, sellepärast mina ju tahan, et Keskerakonnal läheks hästi"," tõi ta näite.

"Need uuringute tulemused on erinevad ja ka erakonnad ise tõlgendavad neid erinevalt ja nad loomulikult kasutavad kõik seda oma kampaanias ära. Tuleb suhtuda sellesse ka väga rahulikult," ütles Kaljulaid.