Macron ütles, et ainsana vastutavad korralageduse eest need Prantsuse poliitilised jõud, mis on tegelenud riigi destabiliseerimisega, vahendas Politico.

"Ma arvan, et paljud neist, kes õhutasid lõhenemist, ei vastanud prantslaste ootustele. Kõigi kohus on tugevdada stabiilsust, mitte panustada ebastabiilsusele," rääkis Macron. 

Prantsusmaa peaminister Sebastien Lecornu, kelle president septembri keskel ametisse pani, astus möödunud esmaspäeval tagasi. Macron aga nimetas möödunud reedel Lecornu uuesti Prantsusmaa peaministriks. 

Lecornu peab sel nädalal esitama järgmise aasta eelarve parlamendile. Pole veel kindel, kas parlament eelarve ka heaks kiidab. Seetõttu võib Lecornu valitsus lähiajal taas laguneda.

Macron ei täpsustanud, millised poliitilised jõud vastutavad eelmisel nädalal finantsturge raputanud sündmuste eest. Kriisi ajal nõudsid aga nii parempopulistid kui ka vasakpopulistid uusi parlamendivalimisi. Marine Le Pen ähvardas kukutada iga uue valitsuse, kui valimisi ei korraldata. 

Macron on seni vastu seisnud üleskutsetele korraldada uued parlamendivalimised ning on välistanud tagasiastumise enne oma ametiaja lõppu 2027. aastal. Samal ajal on ta jäänud üha suurema poliitilise surve alla ning isegi mitmed tema endised liitlased leiavad juba, et ta peaks presidendi kohalt tagasi astuma.

Macron ise sõitis esmaspäeval Egiptusesse, et avaldada toetust USA vahendatud Gaza relvarahuleppele. 

Pühapäeva õhtul nimetas Macron aga ametisse uue valitsuse. Roland Lescure jäi majandusministriks ja tema ülesandeks saab olema eelarvekava esitamine. Ka välisminister Jean-Noël Barrot jätkab oma ametis.

Senine tööminister Catherine Vautrin võtab üle kaitseministri portfelli. Pariisi politseijuht Laurent Nunez määrati siseministriks. Varem oli Prantsuse siseminister Bruno Retailleau, kuid uude valitsusse konservatiivide liider enam ei kuulu.