"Prantsusmaa parempopulistlikul Rahvuslikul Liidul (RN) pidanuks olema lihtne lõigata kasu laialdasest pahameelest selle üle, kuidas valitsus selle nädala kuumalainega toime tuli. Kuid ka nemad said kõrvetada," märkis väljaanne.

Rekordiline leitsak tõstis kliimamuutused järgmise aasta presidendivalimiste eel üleriigilise arutelu keskmesse. See sunnib Rahvuslikku Liitu seisma silmitsi oma varasemate püüdlustega teemat pisendada. 

2022. aasta presidendikampaania ajal lubas tollane erakonnajuht Marine Le Pen "karistava keskkonnapoliitikaga lõpparve teha". Järgmisel aastal kritiseeris Le Pen teravalt ÜRO valitsustevahelist kliimamuutuste paneeli (IPCC) liigse "alarmismi" eest, kui paneel avaldas raporti, milles rõhutati vajadust kasvuhoonegaaside heitkoguseid märksa enam vähendada. 

Lahendusena kordavad Le Pen ja Rahvusliku Liidu seadusandjad nüüd oma ammuseid üleskutseid paigaldada riigis rohkem kliimaseadmeid. Pole aga selge, kas see ettepanek prantslaste seas poolehoidu leiab, arvestades riigi ajaloolist vastumeelsust konditsioneeride suhtes.

Uuringufirma Elabe esmaspäeval ja teisipäeval korraldatud küsitlusest selgus, et kahe kolmandiku vastanute hinnangul on kliimaseadmed vaid lühiajaline lahendus. Nende arvates peaksid võimud keskenduma meetmetele, mis äärmuslikku kuumust ei süvendaks. Sama seisukohta jagas ka 50 protsenti Rahvusliku Liidu valijatest.

Isegi kui kuumus peaks taanduma, mängivad keskkonnaküsimused eelseisvatel presidendivalimistel tõenäoliselt endiselt olulist rolli. Elabe'i juhi Bernard Sananèsi sõnul tajuvad Prantsuse valijad kliimamuutusi üha enam isiklikku tervist ja heaolu mõjutava tegurina.

"Järgmistel presidendivalimistel on seda teemat keeruline vältida," märkis Sananès.

Struktuurilised otsused

Pärast 2003. aasta augusti laastavat kuumalainet, mille tagajärjel hukkusid tuhanded inimesed – nende seas paljud suvepuhkuste ajaks üksi jäetud vanurid –, rakendas Prantsuse valitsus kava kodanike paremaks teavitamiseks ja kaitsmiseks sarnaste olukordade eest.

Alates sellest ajast on äärmuslikud temperatuurid muutunud Euroopas üha sagedasemaks. Prantsuse valijad leiavad aga, et järjestikused valitsused on jätnud kliimamuutused tagaplaanile.

Elabe'i küsitluses osalenutest kaks kolmandikku leidis, et peaminister Sébastien Lecornu valitsus on käimasoleva kriisi lahendamisega halvasti toime tulnud. Samal ajal usub 53 protsenti vastanutest, et Prantsusmaa "ei ole sellise kuumalainega toimetulekuks üldse valmis".

Kuigi valitsus lükkas süüdistused ettevalmistamatuses tagasi, teatas Lecornu enne teisipäevast erakorralist kabinetiistungit, et palus esitada järgmiseks aastaks ettepanekud, et "luua järgnevatele valitsustele teekaart selle kohta, kuidas riigis edasi elada". Peaministri kriitikud süüdistasid teda seejärel probleemi edasilükkamises.

Omaette küsimus on hind. Kliimamuutustega võitlemine ja soojeneva maailmaga kohanemine on kulukas, kuid Prantsusmaa eelarve seis on niigi pingeline. 

Riigi statistikaamet teatas neljapäeval, et aprilli lõpu seisuga ulatus Prantsusmaa riigivõlg enam kui 3,5 triljoni euroni, mis moodustab 117,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

"Riigi ettevalmistamine selliseks vastupanuvõimeks võib nõuda rohkem struktuurseid otsuseid," nentis Lecornu.

Kliimaseadmete plussid ja miinused

Kuumalainete ajal kerkivad kliimaseadmed Prantsusmaal pidevalt aruteluteemaks. Kuigi prantslased pole traditsiooniliselt suured konditsioneeride austajad, on jahutussüsteeme paigaldavate majapidamiste arv kasvamas.

Rahvusliku Liidu poliitik Jean-Philippe Tanguy, kes vastutab erakonna kliimaseadmete plaani eest, ütles raadiojaamale France Inter antud intervjuus, et riik peaks hüvitama majapidamistele ja ettevõtetele kliimaseadmete ostuks võetud laenude intressid.

Tanguy ei täpsustanud, kui paljud inimesed võiksid prognooside kohaselt seda võimalust kasutada. Poliitiku hinnangul läheks kava maksma umbes 20 miljardit eurot, kuigi see arv on veel kinnitamata.

Programmi kohta täpsemaid detaile küsides teatas Tanguy väljaandele Politico, et korraldab teema arutamiseks järgmisel nädalal pressikonverentsi.

Prantsuse valitsus on aga korduvalt tõrjunud ideed, et laialdane kliimaseadmete kasutamine oleks hea lahendus, kuna tänavatele paiskuv soojus võib välistemperatuuri veelgi tõsta.

Samal ajal pidi eelmise kolme valimistsükli presidendikandidaat Le Pen sel nädalal õigustama ka oma varasemaid kliimamuutuste teemalisi sõnavõtte.

"IPCC pakub välja mitu stsenaariumi; mõned neist on äärmiselt alarmistlikud, teised aga vähem. Meediakajastus keskendub sageli just kõige hullemale stsenaariumile," rääkis Le Pen kolmapäeval antud raadiointervjuus. "Arvestades, et oleme viimased 20 aastat seisnud vabakaubanduslepingute vastu ja teame nüüd, et 50 protsenti meie süsinikujalajäljest on seotud impordiga, oli meil õigus."

Praegu ei ole veel selge, kas järgmise aasta presidendivalimistel esindab Rahvuslikku Liitu Le Pen või tema soosik Jordan Bardella. Erakond ei saa kandidaati määrata enne, kui järgmisel kuul tehakse otsus Le Peni edasikaevatud omastamissüüdistuses.

Veebruaris ütles 30-aastane Bardella, et "kuulub põlvkonda, kes on globaalse soojenemise probleemi suhtes ehk murelikum ja tundlikum."

Uusi ettepanekuid poliitik aga välja ei pakkunud.