Prantsusmaa Rahvusliku Liidu üks liidreid Marine Le Pen on kohtus süüdi mõistetud Euroopa Parlamendi raha väärkasutamises ning talle on määratud vanglakaristus, rahatrahv ja viieks aastaks valitavatele ametikohtadele kandideerimise keeld. Kui kohtuotsus jõusse jääb, ei saa ta kandideerida järgmise aasta kevadel Prantsusmaa presidendiks.

Varem väga võitlusvalmilt esinenud Le Pen on viimasel ajal tunnistanud, et tema päevad oma erakonna vaidlustamatu juhina võivad olla loetud. Ta on öelnud, et kui ta nüüd apellatsioonikohtus kaotab, tõmbub ta tagasi ja laseb Rahvusliku Liidu juhil, oma 30-aastasel protežeel Jordan Bardellal erakonda presidendivalimistel esindada.

Apellatsioonikohtu otsus peaks tulema suvel; veelkord edasi kaebamine võtaks aega ja siis ei jõuaks partei enam korralikku valimiskampaaniat läbi viia.

Isegi kui Le Pen saavutaks kohtuasjas võidu, mis on keeruline, tuleks tal ikkagi silmitsi seista sellega, et Prantsuse valijad kalduvad üha enam Bardella poole. Bardellal on tugev toetus noorte seas, sest ta näitab ennast nutikalt sotsiaalmeedias, kuid ta on võitnud ka vanemate valijate ja isegi ettevõtjate südamed, kuigi ärimehed on siiani pidanud Rahvuslikku Liitu vasakpoolseks parteiks, kes peab õigeks riigi sekkumist majandusse.

Rahvuslik Liit kinnitab endiselt, et Le Pen on nende peamine valik presidendikandidaadiks, aga Le Peni poliitilised rivaalid on ta juba maha kandud ja asunud otsima võimalusi, kuidas konkureerida Bardellaga.

Bardellat on kritiseeritud, et ta on poliitikas veel uustulnuk, aga viimastes arvamusküsitlustes on Bardella toetus suuremgi kui Le Penil ja küsitluste järgi võidaks ta presidendivalimised, ükskõik, kes koos temaga teise vooru jõuab. Marine Le Peni sõnul võimaldavad Bardella isikuomadused hakkama saada igal ametikohal, kus on vaja sihikindlust, ideaale ja sügavat armastust riigi vastu

Vaatlejad aga märgivad, et Bardella presidendiks saamine võib kaasa tuua tõsised tagajärjed Prantsuse kohtusüsteemile. Koos Le Peniga oli kohtu all kokku 24 Rahvusliku Liidu väljapaistvat liiget. Üks neist on juba hoiatanud, et võib minna nii nagu USA-s, kus president Donald Trump asus karistama neid, kes teda enne tagasivalimist süüdistasid. "Ebaõigluse tunne jääb püsima ja võib lõpuks areneda kättemaksuihaks," ütles kaaskohtualune.