Oluline Ukraina sõjas reedel, 17. oktoobril kell 21.10:

- Sotšis ja okupeeritud Donetskis kõlasid droonirünnaku ajal plahvatused;

- Venemaa viib erivägesid Krimmist üle Mariupolisse;

- Ukraina hävitas rindejoonest 50 kilomeetri kaugusel oleva Vene raketiheitja;

- Ukraina kehtestas Vene rünnaku järel elektrikatkestusi terves riigis;

- Ukraina ja Poola sõlmisid kaitsetööstuse koostöö kavatsuste protokolli;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 730 sõdurit.

Zelenski jõudis Valgesse Majja

Ukraina president Volodõmõr Zelenski jõudis neljapäeva õhtul Valgesse Majja ning kohtub oma USA kolleegi Donald Trumpiga.

Ukrainian President Volodymyr Zelensky has arrived at the White House, greeted by President Donald J. Trump. pic.twitter.com/7Vne6XIKwv

— OSINTdefender (@sentdefender) October 17, 2025

Zelenski saabus juba neljapäeva õhtul Washingtoni, et arutada Trumpiga relvatarneid, sealhulgas rakettide Tomahawk saatmist. 

Trump avaldas reedel peetud kohtumisel kahtlust, et USA võib Ukrainale anda Tomahawki rakette. 

"Loodetavasti suudame sõja lõpetada ilma Tomahawkidele mõtlemata. Me hakkame rääkima rääkima Tomahawkidest ja eelistaksime pigem, et nad neid ei vajaks," rääkis Trump kohtumisel Zelenskiga. 

Sotšis ja okupeeritud Donetskis kõlasid droonirünnaku ajal plahvatused

Okupeeritud Donetskis ja Venemaal Sotši linnas kõlasid arvatavate droonirünnakute ajal plahvatused, kirjutab The Kyiv Independent.

"Sotšis töötab õhutõrjesüsteem. Me tõrjume mehitamata õhusõidukite (UAV) rünnakut," ütles Sotši linnapea Andrei Prošunin.

Linnapea väitis hiljem, et linna õhutõrjesüsteemid tõrjusid rünnaku.

Kell umbes 7.30 kohaliku aja järgi olid kõik drooni- ja raketiohud kõrvaldatud, lisas ta hiljem.

Sochi - a pity we cannot see all the video...

I guess that's an air defence missile descending in a worrying arc (if you're underneath) and hitting something - outcome unknown. pic.twitter.com/zdeTcc8yiq

— Tim White (@TWMCLtd) October 17, 2025

Donetskis tabas droonirünnak Vene laskemoonaladu, mille järel teatati tulekahjudest ja plahvatustest okupeeritud linnas.

Listen to this delicious sound of detonation in occupied Donetsk pic.twitter.com/oxi09YQD94

— Kate from Kharkiv (@BohuslavskaKate) October 17, 2025

Ukraina võimud pole rünnakuid kommenteerinud.

Sotši asub Venemaa Musta mere rannikul, umbes 310 kilomeetri kaugusel Ukrainast ja ligikaudu 538 kilomeetri kaugusel Ukraina kontrolli all olevast Orikhivist Zaporižžja oblastis.

Ukraina armee ründab regulaarselt sõjalist taristut nii okupeeritud aladel kui ka sügaval Venemaa territooriumil, et vähendada Moskva sõjalist võimekust.

EL tahab Vene varast rahastatavast Ukraina laenust osta Euroopa relvi

Euroopa Komisjon on välja pakkunud keerulise skeemi, mille eesmärk on täiendavalt võimendada ligikaudu 200 miljardi euro väärtuses külmutatud Venemaa keskpanga varasid, et aidata Kiievil Moskvaga võidelda.

EL-i juhid arutavad kava järgmisel nädalal tippkohtumisel, ametnike sõnul oodatakse rohelise tule andmist üksikasjalikuma õigusliku ettepaneku koostamiseks.

Valdav osa varadest on Belgias asuva rahvusvahelise arvekoja Euroclear käes ning Belgia valitsus nõuab teistelt EL-i riikidelt tagatisi, et nad jagaksid vahendite kasutamisega seotud riske.

Kuigi arutelu on alles varajases staadiumis, püüab komisjon juba paika panna, milleks saaks laenu Kiievile üleandmise korral kasutada.

"Mitu liikmesriiki on teinud ettepaneku, et laenutulu tuleks kasutada peamiselt kaitsehangeteks Euroopas," teatas komisjon dokumendis, mida EL-i suursaadikud reedel arutavad.

Ukraina hävitas rindejoonest 50 kilomeetri kaugusel oleva Vene raketiheitja

Ukraina kaitsevägi avaldas videolõigu, mis näitab, kuidas riigi väed hävitasid rindejoonest 50 kilomeetri kaugusel oleva Vene mobiilse raketilaskesüsteemi  BM-30 Smertš. 

South of the Dnipro, near Promin' in Kherson, Ukraine's Lazar SOF group from the 27th Pechersk Brigade destroyed a Russian BM-30 Smerch with a pinpoint strike. pic.twitter.com/tWdbtnHUWi

— NOELREPORTS (@NOELreports) October 17, 2025

Venemaa viib erivägesid Krimmist üle Mariupolisse

Venemaa poolt okupeeritud Mariupoli linnast on tulnud teateid annekteeritud Krimmis baseerunud Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) erivägede ja merejalaväe eliitüksuste sinna ümberpaigutamisest.

Informatsiooni- ja analüüsiorganisatsiooni Okupatsiooni Uurimise Keskuse juht Petro Andrjuštšenko teatas sellest sotsiaalmeediapostituses, mida vahendas uudistekanal Ukrinform.

"Me jälgime FSB erivägede ja merejalaväe eliitüksuste paigutamist Mariupolisse. See on teine selline liikumine sel sügisel. Esimene oli septembris. Tol ajal võeti merejalavägi rünnaku sihtmärgiks Urzufi külas asuvas sõjaväebaasis, mis asus endises Kvanti pansionaadis," täpsustas Andrjuštšenko.

Keskusejuhi andmetel on uus partii nüüd paigutatud Illitši terasetehase territooriumile.

"Nad saabusid otse Krimmist. Nende käitumise järgi otsustades on nad siin täienduseks. Nad on varsti rindel," lisas Andrjuštšenko.

Ukraina kehtestas Vene rünnaku järel elektrikatkestusi terves riigis

Ukraina kehtestas neljapäeval teist päeva järjest üle riigi elektrikatkestusi, teatas võrguoperaator.

"Energiasüsteemis valitseva keerulise olukorra tõttu kehtestatakse erakorralisi elektrikatkestusi kõigis Ukraina piirkondades," teatas Ukrenerho avalduses.

Vene vägi andis neljapäeva varahommikul löögi järjekordsele gaasitootmisüksusele Ida-Ukrainas, sundides selle tegevust peatama osana ulatuslikest rünnakutest, mille eesmärk on suurendada survet energiavõrgule.

Alates 2022. aasta sissetungist Ukrainasse on Moskva igal talvel rünnanud Ukraina energiataristut, sundides Kiievit kehtestama erakorralisi elektrikatkestusi ja importima energiat välismaalt.

Talve lähenedes on Venemaa intensiivistanud rünnakuid Ukraina energia- ja raudteevõrkude vastu, tekitades kartusi, et miljonid inimesed võivad pakasega elektrita jääda.

Juba teisipäeval kehtestati katkestused kaheksas Ukraina piirkonnas, lisaks mitmetele eelmisel nädalal üle riigi kehtestatud piirangutele.

"Erakorralised remonttööd käivad kõikides pommitamistest mõjutatud piirkondades," teatas Ukrenergo ja kutsus inimesi üles kasutama elektrit säästlikult.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on süüdistanud Moskvat katses rünnakutega kaost külvata, mis on kahjustanud ka gaasisektorit.

Ukraina ja Poola sõlmisid kaitsetööstuse koostöö kavatsuste protokolli

Kiiev ja Varssavi allkirjastasid kavatsuste protokolli, et tõhustada oma kaitsetööstuste vahelist koostööd, teatas neljapäeval Poola asepeaminister ja kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz.

Minister rääkis teemal sotsiaalmeediapostituses, mida vahendas uudistekanal Ukrinform. 

"Alates Venemaa agressiooni esimestest päevadest Ukraina vastu oleme toetanud oma naabreid. Poola oli esimene, kes Ukraina kodanikke vastu võttis ja neile peavarju pakkus. Täna astusime järgmise sammu meie koostöös. Allkirjastasin Ukraina kaitseministri Denõss Šmõhaliga kavatsuste protokolli meie kaitsetööstuste koostöö kohta. Peame kasutama oma ettevõtete potentsiaali, et luua tugev alus meie ühisele julgeolekule," rääkis Kosiniak-Kamysz.

Ukraina kaitseminister Denõss Šmõhal kinnitas, et Ukraina ja Poola leppisid muu hulgas kokku mehitamata õhusõidukitele keskenduva ühise töörühma loomises.

Kuigi Varssavi ei ole veel ühinenud Ukraina esmavajaduste programmiga PURL relvade ühiseks hankimiseks Ukrainale, siis ei riik välistanud seda tulevikus.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 730 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 128 030 (võrdlus eelmise päevaga 730);

- tankid 11266 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 23 394 (+10)

- suurtükisüsteemid 33 748 (+35);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1520 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1228 (+1);

- lennukid 427 (+0);

- kopterid 346 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 71 025 (+588);

- tiibraketid 3864 (+5);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 64 541 (+73);

- eritehnika 3978 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.