10. augusti hommikul jalutas Joosep Värk mööda kodutänavat, kui märkas sõnumit endiselt Tartu Ülikooli raadioõppejõult Urmas Loidilt, kes küsis tema telefoninumbrit. "Jagasin seda, sest Loidil võis olla põhjuseid mulle helistada küll," sõnas Värk.

Anna Pihlile tuli sarnase sisuga sõnum augusti lõpus kontolt, mis esmapilgul tundus kuuluvat Pärnu naiste tugikeskuse juhatajale Margo Orupõllule.

"Kuigi sõnum tuli öösel kell üks, siis mina lugesin seda hommikul. Paha aimamata jagasin enda numbrit, sest ehk on Margol mulle rääkida mulle mõni meediakajastust vääriv lugu," meenutas Pihl.

Margo Orupõld ärkas hommikul ja vaatas, et tal on nii palju reageeringuid ning talle on teada antud, et tema kontoga on midagi tehtud.

Kui Pihli sõnumile petturitelt reaktsiooni ei järgnenud, siis Värgile tuli pärast numbrijagamist kohe sõnumirakendusse WhatsApp kuuekohaline kood.

"Mina sain kohe aru, et keegi üritab mu sotsiaalmeediakontosid üle võtta ning raha välja petta. Kuid kahjuks tähendas see, et Urmas Loit oli mõni aeg varem juba sama skeemi ohvriks langenud, sest kasutati tema kontot," tõdes Värk.

Loit möönis, et talle tuli mingeid kahtlasi teateid, ent need ei teinud teda valvsaks. "Ja alates sellest, kus juba hakkas mingisuguste rahade liigutamisest jutt olema, siis ma enam üldse ei reageerinud. Ma isegi ei kirjutanud vastu midagi. Aga tegelikult mulle tundub, et selle telefoninumbriga nad olid juba mul konto üle võtnud," sõnas Loit.

Loidi sõnul langes ta lõksu, sest tema käest küsis Facebookis numbrit tuttav, kelle puhul ei tundunud see üldse kahtlane. Küll aga sai Loit iseenda skeemiohvriks langemisest teada läbi oma tütre.

Iga päev pettuseid jälgiva ja uuriva Tartu Ülikooli digipädevuse õppejõu Diana Poudeli sõnul ongi kontekst pettuste võti.

"Näiteks pättidele meeldivad väga need inimesed, kes on hiljuti leseks jäänud, hiljuti lahutanud, kes on raske haigusega ehk siis kellel on niikuinii midagi halvasti. Neid inimesi on kergem petta," rääkis Poudel.

Seepärast oli petturite jaoks magusaks saagiks ka lähisuhtevägivalla ohvritega tegeleva Margo Orupõllu identideet. Orupõllult ei võetud Facebooki üle, vaid ühel päeval avastas ta sotsiaalmeedias veel ühe enda nime ja näopildiga konto.

Täpselt sama profiilipilt, mida Orupõld kasutab enda Facebookis, lisati teise Pärnu naise kontole, mille petturid olid üle võtnud. Lisaks fotole muudeti ära ka nimi ja nii sai Kristelist Margo Orupold. Kaaperdatud kontole lisati ka päris Margo Orupõllu sõbranimekiri ning mõned teised tema üleslaetud pildid.

"Õnneks nad eksisid õ-tähega. Ma olen ikka nii tänulik õ-tähele, et nad ei kirjutanud sinna Orupõld, vaid Orupold ja paljud hammustasid läbi selle, et siin on midagi valesti," rääkis Orupõld.

Pihl hammustas pettuse läbi alles nädalaid hiljem, kui otsustas ise Orupõllule helistada ja uurida, mida ta talle rääkida tahtis. Kõigepealt tundus Pihlile kahtlane, et Orupõld isegi ei mäletanud, et oleks talle kirjutanud.

Kui aga pärast kõnet kirjutas Pihl Facebookis jutu jätkuks vale-Margole, kes ei saanud üldse aru, millest ta räägib, koitis saatejuhile lõpuks, et petturite käsi on mängus. "Nimelt oli selleks hetkeks saanud Pärnu naisterahvas enda konto tagasi, aga pilt ja nimi olid ikka Margo omad," sõnas Pihl.

Orupõld usub, et kui inimene on kord petturite huviorbiiti sattunud, siis on sealt raske välja murda. Viis aastat tagasi võtsid pahalased nii tema kui ka Pärnu naiste tugikeskuse Facebooki lehe üle ning toona tuli teha kõik kontod uuesti. Vaid mõned päevad enne seekordse intervjuu salvestust püüti teda taas orki tõmmata – Orupõld sai kõne, et tullakse elektriarvestit vahetama. Isegi aadress öeldi õigesti.

Orupõld mängis lihtsalt hasardist ja huvist veidi kaasa, aga ühtegi PIN-koodi ei andnud. Siiski igaks juhuks otsustas ta juhtumi järel sulgeda enda pangakonto ning vahetada välja panga- ja ID-kaardi.

Ka Urmas Loit on petturite huviorbiiti sattunud mitmel korral. Eelmisel aastal võeti üle nii tema isiklik sotsiaalmeediakonto kui ka ühe Euroopa Liidu teadusprojekti lehekülg. Neid ta tagasi ei saanudki, sel korral läks veidi paremini. 

Läbi spetsiaalse Facebooki vormi õnnestus tal konto tagasi saada ilma materiaalse kahjuta. Tegelikult on Loidil ka kolmas, aastatetagune juhtum, kui liba-Omniva SMS-ide abil õnnestus petturitel temalt ka reaalselt veidi raha kätte saada.

Õnneliku õnnetusega oli tegu ka toona, sest petturid ei saanud Loidi arvelt kätte suurt summat ning krediitkaardi kindlustus hüvitas talle tekkinud 30-eurose kahju.

Pettuste uurimisega tegelev Diana Poudel oleks korra peaaegu samasuguse triki haneks läinud, sest ootas eelmistel jõuludel pikisilmi üht pakki.

"Kolm päeva oli jõuludeni aega ja tuli pakisõnum ja siis ma jõudsin juba selle kliki ära teha. /–/ Aga siis, kui hakati krediitkaardiandmeid küsima, tuli kähku meelde, et nii ei tee ikkagi DPD. DPD küsib automaadi juures raha, kui raha tahavad juurde saada. Aga ma seal klikkisin, kuna hetk oli täpselt õige, et mul oli see pakk, mul olid närvi läbi ja siis tuli sõnum, siis ikka esimese kliki tegin ära," jutustas Poudel.

Jõuludega sarnaselt võidakse ära kasutada ka teisi päevakajalisi sündmusi, näiteks aega, kui maksuamet kirju saadab.

Diana Poudeli sõnul ei piisa pettuste ära hoidmiseks ainult isiklikust tarkusest, vaid ka sotsiaalmeedia sõbrad peavad olema sama digitargad.

"Impulss" uuris ka inimestelt tänaval, kas nad on netikelmidega kokku puutunud.

"Impulss" on ETV eetris teisipäeval algusega kell 20.