Vastuolulise ettepaneku heakskiitmisel võib vabaneda kuni 140 miljardi euro ulatuses Venemaa riigivarasid, mida saaks kasutada Ukraina sõjategevuse rahastamiseks veel kaheks kuni kolmeks aastaks. Varad külmutati pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Euroopa Komisjon tutvustas ideed esmakordselt septembris, kuid on seni oodanud Euroopa valitsusjuhtide selget heakskiitu, enne kui asub konkreetset ettepanekut koostama. Heakskiidu andmine on aga tõenäoline neljapäeval, kui 27 EL-i liidrit peavad Brüsselis nõukogu kohtumise.

Kohtumise ettevalmistuseks leppisid EL-i suursaadikud mitteametlikult kokku Euroopa Liidu Nõukogu eelnõu järeldustes, mida nägi ka Politico. Need kutsuvad komisjoni esitama ettepaneku, mis "tugineks Euroopa solidaarsuse ja riskide jagamise põhimõttega."

"See tekst on komisjonile poliitiline rohelise tule andmine, et esitada pärast neljapäevast kohtumist ettepanek," ütles üks Belgia diplomaat.

"Ma ei muretse nii väga Belgia pärast, et ta looks Euroopa Liidu Nõukogus probleeme," märkis teise riigi EL-i diplomaat.

Belgia on olnud ettevaatlik, kuna seal asub Euroclear – finantsasutus, mis haldab külmutatud varasid. Riik kardab, et kohus võib sundida seda raha ise tagasi maksma. Kuid Belgia diplomaat ütles Politicole, et riik ei kavatse neljapäeval ettepaneku esitamise kutsele vastu seista.

Isegi kui komisjon saab rohelise tule, peab selle õiguslik ettepanek läbima veel nädalaid kestvad keerulised läbirääkimised liikmesriikidega.

Ukraina jaoks on külmutatud varade kasutamine eksistentsiaalse tähendusega

Ukraina jaoks võib sellel otsusel olla eksistentsiaalne tähendus. Ilma EL-i laenuta seisab Ukraina järgmise kahe aasta jooksul silmitsi 60 miljardi dollari suuruse eelarvepuudujäägiga. Kuna USA on sõjast räsitud riigile toetust oluliselt vähendanud, kirjeldavad Euroopa ametnikud seda algatust privaatsetes vestlustes kui "viimast kuuli", mis tugevdab Kiievi positsiooni rahuläbirääkimistel Venemaaga.

Politico märkis, et Washingtoni ebajärjekindel seisukoht Ukraina konflikti suhtes näis nädalavahetusel kalduvat Venemaa kasuks.

Mitmemiljardilise "reparatsioonilaenu" tagamine Ukrainale enne, kui USA president Donald Trump ja Venemaa president Vladimir Putin kohtuvad lähinädalatel Budapestis, oleks Kiievile suur toetus ning nõrgendaks Moskva katseid sundida rünnaku all olevat riiki valusaid kompromisse tegema.

"Venelased panustavad meie sõjaväsimusele, kuid reparatsioonilaen võib näidata Venemaale, et Ukraina on järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul finantsiliselt jätkusuutlik," ütles üks EL-i diplomaat.

Siiani on varade kasutamine olnud Belgia jaoks punane joon

Ametnike sõnul on komisjon kindel, et suudab koostada plaani, mis on juriidiliselt korrektne ja väldib süüdistusi Venemaa varade omastamises.

Eurocleari hoitavad varad on investeeritud Lääne valitsuste võlakirjadesse, mis on nüüdseks rahaks muudetud. Raha asub Euroopa Keskpanga hoiukontol. Komisjon soovib selle saata Ukrainasse.

Brüssel väidab, et see ei võrdu varade konfiskeerimisega, kuna Venemaa võib endiselt külmutatud varad tagasi saada, kui maksab Ukrainale sõjajärgseid kompensatsioone — seda võimalust nähakse aga väga ebatõenäolisena.

Oma plaani elluviimiseks peab komisjon siiski veenma Belgia parempoolset peaministrit Bart De Weverit — kes on tuntud teravate kommentaaride poolest — andma laenule oma heakskiit.

Belgia kardab, et võib lõpuks olla sunnitud laenu tagasi maksma, kui kohtulahend peaks nõudma EL-ilt raha Venemaale tagastamist. Komisjon nimetas seda stsenaariumi väga ebatõenäoliseks, kuna Vene kohtulahendid ei kehti Euroopas.

Komisjon tutvustas neljapäeval mitteametlikult mitmeid ettepanekuid Belgia murede leevendamises. Kuid need garantiid on "liiga üldised ega anna vastuseid kõigile küsimustele", mida De Wever oma varasemas avalduses esitas, lisas Belgia diplomaat.

Selleks, et mitte tuua Eurocleari eraldi välja, teatas komisjon, et uurib võimalust kasutada 25 miljardi euro eest Venemaa varasid, mida hoiustatakse teiste EL-i pankade ja hoiustamisasutuste kontodel. Samas tunnistas komisjon, et selle teostamine on juriidiliselt keeruline.

Belgia kardab, et sellised investorid nagu Hiina võivad Euroclearist oma investeeringud tagasi võtta, kuna kardavad, et nende vahendid võidakse samuti poliitilistel põhjustel ära võtta.

Veel ühe leevendusena pakkus EL-i täidesaatev organ välja turvavõrgu, mis võimaldaks komisjonil koheselt riikidele raha laenata, kui neil peaks kunagi olema vaja laen tagasi maksta.

See on mõeldud Belgiale kinnitamaks, et riik ei jää üksi ning et teised EL-i riigid annavad vajaduse korral panuse ka kõige halvema stsenaariumi korral.

Isegi ilma Belgia lõpliku heakskiiduta neljapäeval, saab komisjon esitada õigusliku ettepaneku pärast liidrite kohtumist.

"Belgia on esitanud maksimalistliku seisukohta, et teha kompromiss, kui lauale tuleb ettepanek," ütles EL-i diplomaat.