De Wever hoiatas Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile saadetud neljaleheküljelises kirjas, et komisjoni koostatud plaan, kuidas kasutada Ukraina toetamiseks külmutatud Vene varasid võib kaasa tuua tõsiseid majanduslikke ja geopoliitilisi tagajärgi, väites, et skeem on põhimõtteliselt vale ja jätaks Belgia ebaproportsionaalselt haavatavaks, teatas väljaanne EurActiv.com.

De Wever väitis, et ettepanek võib kahjustada Brüsselis asuva väärtpaberite depositooriumi Euroclear mainet, kus hoitakse 185 miljardi (teistel andmetel 140 miljardi - toim.) euro väärtuses Venemaa varasid, mida plaanitakse kasutada Ukraina reparatsioonilaenu jaoks.

"Poleks õiglane ja aus eeldada, et kui selline skeem annab kasu kõigile, peaks Belgia üksi kandma selle kulusid ja riske," kirjutas ta neljapäeval, päev pärast seda, kui von der Leyen andis märku, et on valmis õigusakti ettepanekut esitama.

De Weveri terav kriitika suurendab survet komisjonile enne detsembrikuu Euroopa Ülemkogu tippkohtumist, kus juhid peavad otsustama, kuidas Ukraina kasvavat eelarvepuudujääki katta. Laenuplaan, mida toetab kindlalt Saksamaa kantsler Friedrich Merz, jääb komisjoni eelistatud valikuks, hoolimata Belgia vastuseisust, mis ei võimaldanud juba oktoobrikuu tippkohtumisel kokkulepet saavutada.

De Weveri kiri viitab vähesele edasiliikumisele sellest ajast alates, tõdes EurActiv. Belgia valitsusjuht väljendas kirjas üllatust selle üle, mida ta nimetas EL-i juhtide täielikuks mõistmatuseks juriidilistest ja finantsriskidest. Ta ütles, et komisjon pole veel esitanud ühtegi õigusakti eelnõu ja et hiljuti pealinnadega jagatud dokument, mis kajastas võimalikke tegevusvariante, ei lahenda Belgia muresid.

De Wever kordas oma nõudmisi: et EL-i riigid pakuksid viivitamatult ja ühiselt likviidsust Euroclearis hoitava summa katmiseks, kui Moskva sanktsioonid tühistatakse, et nad jagaksid võimalike juriidiliste vaidluste koormat ja et teised Venemaa varasid omavad lääneriigid kohustuvad sõlmima sarnaseid kokkuleppeid.

Belgia valitsusjuht rõhutas, et nõustub laenuga ainult siis, kui valitsused nõustuvad kohe kogu summa välja maksma, kui Venemaa varad tagasi nõuab. "Ma ei nõustu enne, kui need eespool sätestatud garantiid on otsuse tegemise ajal esitatud ja liikmesriikide poolt allkirjastatud," kirjutas ta.

Korrates Euroopa Keskpanga muresid, väitis De Wever ka seda, et plaan võib ajendada investoreid müüma EL-i võlakirju või võtma oma vahendid Euroclearist ja teistest Euroopa finantsinstitutsioonidest välja, võimendades süsteemseid riske ja potentsiaalselt destabiliseerides eurot.

Alternatiivina kutsus ta Euroopa Liidu riike üles seadma prioriteediks praeguse seitsmeaastase eelarve kasutamata raha.

Veel ühe võimalusena Venemaa reservide kasutamise asemel tegi De Wever ettepaneku, et Euroopa Komisjon emiteeriks 45 miljardit euro väärtuses ühisvõlakirju Ukraina finantsvajaduste katmiseks 2026. aastal – idee, mis on enamiku EL-i riikide valitsuste seas ebapopulaarne, kuna see hõlmab maksumaksja raha kasutamist, märkis väljaanne Politico.

De Wever hoiatas ka, et Vene varade kasutuselevõtu väljapakutud skeemiga kiirustades edasiminek võib takistada Ukraina ja Venemaa vahelisi rahuläbirääkimisi.

"Kiirustamine kavandatud reparatsioonide laenuskeemiga edasiliikumisel võiks kaasneva efektina põhjustada rahulepingu sõlmimise ärahoidmise," kirjutas De Wever, lisades, et blokk peab valima, kas hoida varasid sõja lõpuni külmutatuna, et toetada Ukraina ülesehitamist või kasutada neid praegu Ukraina sõjategevuse rahastamiseks – aga mitte mõlemat.

Kui plaani mitte ellu viia, saaks Venemaa ressursse kasutada hoopis Moskva läbirääkimiste laua taha toomise vahendina, selle asemel, et need Kiievile välja maksta, leidis ta.

De Weveri jõuline seisukohavõtt toimus vaid mõni tund enne seda, kui Euroopa Komisjon oleks pidanud avaldama ettepaneku, mis käsitleb Belgia muresid Vene külmutatud varade kasutamise osas, märkis väljaanne Politico.

Kui viimastel päevadel oli kasvanud lootus, et De Wever võiks oma seisukohta muuta, kui Euroopa Komisjon pakuks talle õiguslikke tagatisi, et Belgia ei oleks rahaliselt ohustatud ja hoolimata suurenevast diplomaatilisest survest, oli Belgia neljapäeval esitatud positsioon isegi varasemast kriitilisem, kommenteeris Politico.