Euroopa Liit lükkas Venemaa külmutatud varade kasutamise plaani edasi
Belgia vastuseisu tõttu ei kiitnud Euroopa Liidu liidrid heaks plaani kasutada külmutatud Venemaa varasid Kiievile antava laenu tagatisena.
Belgia seisukoht oli otsustava tähtsusega, kuna riigi finantsasutus Euroclear haldab varasid, mida kasutataks 140 miljardi euro suuruse laenu tagatisena, et tugevdada Ukrainat võitluses Venemaa sissetungi vastu.
Mitmed EL-i valitsused lootsid, et Brüsselis toimuval tippkohtumisel annavad riigijuhid sellele ideele oma heakskiidu ja paluvad Euroopa Komisjonil koostada lähinädalatel ametlik õiguslik ettepanek.
Kuid kõigi riigijuhtide – välja arvatud Ungari peaministri Viktor Orbáni – toetatud tekst muudeti varasematest kavanditest leebemaks. Komisjonil paluti vaid esitada "võimalused finantstoetuseks, lähtudes Ukraina rahastamisvajaduste hinnangust".
"Venemaa varad peaksid jääma külmutatuks seni, kuni Venemaa lõpetab oma agressioonisõja Ukraina vastu ja hüvitab selle sõja põhjustatud kahju," lisati avalduses.
Eesmärk on, et EL-i liidrid jõuaksid kokkuleppele detsembris.
"See teema ei ole kindlasti tühine. See on väga keeruline," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pärast tippkohtumist ajakirjanikele. "Samuti oli väga selge, et on punkte, mis vajavad täpsustamist."
Belgia nõuab kindlaid garantiisid
Belgia peaminister Bart De Wever esines hoiatava sõnavõtuga, kus rõhutas, et toetab plaani vaid juhul, kui saab kindlad tagatised selle seaduslikkuse kohta ning kui teised EL-i riigid jagavad kaasnevaid riske.
"Kui tingimused on täidetud, saame edasi liikuda. Kui mitte, teen kõik endast oleneva nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil — poliitiliselt ja õiguslikult —, et see otsus peatada," ütles De Wever ajakirjanikele tippkohtumisele saabudes.
De Wever kutsus kõiki EL-i liikmesriike jagama kulusid, mis võivad kaasneda Venemaa võimalike kohtuhagidega, ning panustama rahaliselt juhul, kui külmutatud vahendid tuleks tulevikus tagasi maksta. Samuti rõhutas ta, et plaani peaksid olema kaasatud ka teistes riikides hoitavad Vene varad.
Michal: liikmesriigid tegid ikkagi edusamme
Eesti peaminister Kristen Michali sõnul on siiski edusamm, et liikmesriigid nii tõsiselt seda teemat arutavad. Varem on pikalt Vene külmutatud vara kasutamine olnud tupikus.
"Meil oma kärsituses tasub ka mõista, et Belgia mured on suured," ütles Michal ERR-ile. "Kui sa võtad ühtäkki riigis väga suure kohustuse, siis peavad ka teised olema solidaarsed selle riigiga, kes seda teeb. Samamoodi nagu meie ootame solidaarsust, kui meil on vaja oma piiri kaitsta, siis me tahame, et ka teised oleks ka meiega solidaarsed ja nad on."
Zelenski kutsus EL-i üles jõudma kiirelt kokkuleppele
Varem kutsus Euroopa Ülemkogul osalenud Ukraina president Volodõmõr Zelenski Euroopa Liitu üles laenuettepanekut kiiresti heaks kiitma.
"Igaüks, kes viivitab otsusega kasutada külmutatud Vene varasid täies mahus, ei piira mitte ainult meie kaitsevõimet, vaid aeglustab ka Euroopa Liidu enda edenemist," ütles Zelenski riigijuhtidele, lisades, et Kiiev kasutaks märkimisväärse osa rahast Euroopa relvade ostmiseks.
Zelenski sõnul saaks raha kohe kasutada Ukraina õhutõrje, õhuväe ja rindepositsioonide tugevdamiseks. "See tähendab elude päästmist," lausus ta.
Toimetaja: Valner Väino, Joakim Klementi
Allikas: Reuters









