Euroopa Liidu liikmesriikide juhid lubasid 23. oktoobril toimunud ülemkogul tagada Vene agressiooni tõrjuva Ukraina rahastamine järgmiseks kaheks aastaks, seda enam, et USA on sisuliselt lõpetanud Kiievi rahalise toetamise. Samas ei suudetud oktoobris kokku leppida, kuidas selleks kasutada Venemaa külmutatud varasid.

Nüüd peavad juhid otsustama 18. detsembril Brüsselis toimuval tippkohtumisel, kuidas oma lubadust täita, ütles Dublinis viibiv Costa ajakirjanikele, lisades, et ta hoiab neid vajadusel nii kaua kõnelustel, kuni nad kokkuleppele jõuavad.

Kuna enamik EL-i valitsusi maadleb suure riigivõlaga, on nende eelistatud viis Ukraina kaitse rahastamiseks rakendada umbes 210 miljardit eurot (244,15 miljardit dollarit) Venemaa riigivarasid, mis külmutati Euroopas pärast Vene vägede täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.

Vaatamata poliitilisele huvile pole soovi lihtne ellu rakendada, sest Belgia, kus asub suurem osa külmutatud varadest, soovib teistelt EL-i riikidelt garantiid, et nad jagaksid kõiki rahalisi kohustusi, kui Venemaa peaks Belgia selle skeemi pärast kohtusse kaebama ja seal edu saavutama.

Arutelud Belgiale garantiide andmiseks on käimas ja jõuavad haripunkti tippkohtumisel – Euroopa Ülemkogul.

"Nüüd töötame õigusliku ja tehnilise lahenduse täpsustamise kallal, mis võiks saada vähemalt kvalifitseeritud enamuse liikmesriikide nõusoleku. Ma arvan, et oleme lahenduse leidmisele väga lähedal," ütles Costa. "Minu jaoks on kindel, et 18. detsembril langetame otsuse. Aga nagu ma oma kolleegidele juba ütlesin, jätkame vajadusel 19. või 20. detsembril – kuni jõuame positiivsele tulemusele," lubas Costa.

Ukraina rahastamise ja võitluse jätkamine on EL-i jaoks võtmetähtsusega, sest blokk näeb Venemaa sissetungi Ukrainasse ohuna oma julgeolekule. Enamik EL-i riike usub, et seni, kuni Moskva on Ukrainas sõjaliselt seotud, ei ründa ta EL-i riike, andes Euroopale aega oma kaitseks valmistuda.

Euroopa Komisjon soovib anda Ukrainale kuni 165 miljardi euro suuruse reparatsioonilaenu, paludes kõigil liikmesriikide institutsioonidel, kus on Venemaa riigi varasid, vahetada see komisjoni emiteeritud EL-i AAA-reitinguga võlakirjade vastu. Seejärel läheks raha Ukrainale osamaksetena järgmise kahe aasta jooksul.

Venemaa kättemaksu riski hajutamiseks soovib Belgia, et teised Venemaa suveräänseid varasid omavad G7 riigid, näiteks Ühendkuningriik, Kanada või Jaapan, kopeeriksid EL-i skeemi.

Briti peaminister Keir Starmer ütles 25. novembril, et London on valmis EL-iga edasi liikuma Ukraina rahalise toetuse osas, mis põhineb külmutatud varade väärtusel.

Ajaleht The Guardian teatas esmaspäeval, et London on valmis Ukraina toetuseks loovutama kaheksa miljardit naela Suurbritannias külmutatud varasid.

Kanada teatas oktoobris, et uurib sellist võimalust. Jaapan ei ole täpsustanud, milliseid samme ta Ukraina toetamiseks astuks, eitades samal ajal meedias ilmunud teadet, et ta lükkas tagasi Euroopa Liidu taotluse liituda plaanidega kasutada külmutatud Venemaa varasid.

Teisipäeval teatas ERR, et 18 miljardi euro väärtuses Vene varasid asub ka Prantsusmaal.