Euroopa Komisjoni kolmapäeval avalikustatav kava peaks maha võtma Belgia kartuse, et kui 140 miljardit eurot, mis on külmutatud Belgias asuvas väärtpaberite depositooriumis Euroclear, laenatakse Ukrainale, aga mõni Vene-sõbralik liikmesriik paneb veto EL-i Moskva-vastaste sanktsioonide pikendamisele, tuleks Belgial puuduolevad miljardid viivitamatult Venemaale tagastada, teatas väljaanne Politico.

Komisjoni pakutava lahenduse kohaselt tuleks sanktsioonide pikendamise otsustamismehhanism muuta praeguselt ühehäälsust nõudvalt hääletuselt otsustuskorraks, kus heakskiidu saamiseks piisab kvalifitseeritud häälteenamusest, kasutades EL-i lepingu artiklit 122, mis lubab erakorralistel juhtudel teha otsuseid solidaarsusest lähtuvalt. See võtaks näiteks Ungarilt või Slovakkialt vetoõiguse ja aitaks vältida Belgia sattumist ohuolukorda.

Samuti kaalutakse sanktsioonide pikendamise intervalli pikendamist praeguse iga kuue kuu pealt kolme aasta peale, lisas Politico.

Samas on Vene külmutatud varade kasutuselevõtu otsuse tegemisel tõusnud ajasurve üha suuremaks: kui kokkulepet lähiajal ei saavutata, võib Vene agressiooni tõrjuv Ukraina aprillis sõjaks vajaliku rahata jääda, mis tähendaks, et kulud peaks katma EL-i maksumaksjad, samal ajal kui Venemaa külmutatud varad jääksid kasutamata.

Vene varade kasutamise otsus loodeti teha juba oktoobrikuisel Euroopa Ülemkogul, kuid Belgia vastuseisu tõttu see ei õnnestunud ning nüüd loodetakse kokkulepet 18.–19. detsembril toimuvalt tippkohtumisel.

Kas uus juriidiline lahendus veenab Belgia peaministrit Bart De Weverit, ei ole veel teada.

Brüsseli võimukoridorides on aastaid vaieldud küsimuse üle, kuidas põhjalikult muuta EL-i sanktsioonireegleid. Oktoobris soovitas EL-i täitevvõim (komisjon - toim.) kasutada Euroopa Ülemkogu eelmise aasta järeldusi õigusliku alusena, et hoida Venemaa varad külmutatuna kuni sõjajärgsete reparatsioonide tagasimaksmiseni. Kuid mitmed riigid olid selle idee vastu, kartes, et vanade poliitiliste avalduste kasutamine tulevase poliitika dikteerimiseks looks ohtliku pretsedendi, tõdes Politico.

Belgia kritiseeris ettepanekut juba ette

Belgia kritiseeris Euroopa Komisjoni uut ettepanekut juba enne kava ametlikku avalikustamist kolmapäeval.

Tunnike enne seda, kui komisjon pidi esitama oma üksikasjalikud õiguslikud ettepanekud, teatas Belgia välisminister Maxime Prevot, et need ei vasta Belgia nõuetele.

"Meil on masendav tunne, et meid pole kuulda võetud. Meie muret alahinnatakse," ütles Prevot ajakirjanikele NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis. "Komisjoni täna esitatavad tekstid ei käsitle meie muresid rahuldaval viisil," lisas ta.

Belgia on nõudnud, et teised EL-i riigid tagaksid kõigi Venemaa skeemi vastu algatatud kohtuasjadest tulenevate kohtukulude katmise. Samuti tahab Belgia, et teised riigid annaksid lubaduse aidata Venemaale kiiresti raha tagasi maksta, kui kohus otsustab, et Moskva tuleb raha tagasi maksta.

Kolmandaks on ta nõudnud, et ka teised riigid, kellel on Venemaa külmutatud vara, teeksid need vahendid Ukrainale kättesaadavaks.

Prevot ütles ka, et Belgia nõuded pole lahendamatud, kuid tema sõnul on seni puudunud teiste riikide solidaarsus.

Tsahkna: Euroopa Komisjoni ettepanek on läbimurre 

Eesti välisministri Margus Tsahkna sõnul on Euroopa Komisjoni tänane ettepanek, kuidas kasutada Venemaa keskpanga vara Ukraina vajaduste rahastamiseks, läbimurdeks Euroopa vastuses Venemaa agressioonisõjale. Tsahkna sõnul on Eesti rohkem kui kolme aasta vältel külmutatud varade kasutusele võtmise teemat eest vedanud ja viimaks oleme jõudnud tulemuseni.

"Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu rikub ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse kõige põhilisemaid norme," ütles Tsahkna. "Ukrainale põhjustatud kahju ületab juba 500 miljardit eurot ja Venemaa ei ole näidanud üles mingit kavatsust seda kompenseerida. Euroopa Komisjoni tänane ettepanek teeb ühe asja selgeks: Venemaa maksab oma tegude eest."