Möödunud nädalal nimetas keiser Naruhito Jaapani valitsuse etteotsa esimest korda riigi ajaloos naispeaministri, Sanae Takaichi. Ühelt poolt on see kindlasti oluline julgustus sügavalt meestekeskse Jaapani naistele. Teisalt, uus kabinet sündis ikkagi meestekeskne.

Tokyo ülikooli meedia-ja soouuringute professor Toko Takana sõnul olid ootused äärmiselt kõrged, et seekord on naiste arv valitsuskabinetis ajaloo suurim või et naisministrite arv suureneb Põhjamaadega sarnasele tasemele, just nagu Takaichi ise enne peaministriks valimist ütles. "Aga kui nimed välja kuulutati, oli ministriteks määratud ainult kaks naist," tõdes Takana.

Takaichi tuli võimule väga konservatiivsete vaadetega, samas on ta naisi ikkagi kõnetanud.

"Ta lubab, et naiste roll poliitikas tegelikult suureneb aastaks 2033," märkis Tartu ülikooli Aasia keskuse teadur Rodion Krupin.

Ta on rääkinud häälekalt sellisel tabuteemal nagu naiste tervis. "Siiamaani on olnud Jaapanis naiste tervis, lapsendamine ja kõik lapsed, on olnud üsna tabuteema," ütles Krupin

Takaichi on saanud valitsemiseks riigi, mida vaevab pikalt kestnud majandusseisak. Mis seda seisakut põhjustab? "Tegelikult väga lihtne, kui lapsi ei saada, siis majandus ei kasva. Muud ei olegi," ütles Redgate Capitali varahalduse investeerimisjuht Peeter Koppel.

Jaapani rahvastiku arv vananeb ja kahaneb, tööjõudu napib. Eelmise peaministri suure hooga algatatud võõrtööjõu sissetoomine tõi tänavatele meeleavaldajad.

Krupin märkis et sisserändajaid on Jaapanis ainult üks protsent ning Jaapani ühiskond ei ole veel valmis massiliseks sisserändeks.

"Mis aitab, no lihtsalt hoiame vanu inimesi kauem tööl. Üritame maksimaalselt automatiseerida," lisas Koppel.

Takaichi lubab sisserännule pidurit tõmmata, samas pole ühiskond võõrtööjõu küsimuses ka päris ühel meelel.

"Ikkagi suurem osa noortest on selle poolt, et tuua sisse välistööjõudu, sest see aitab leevendada seda koormust, mis on noorte peal. Vananev ühiskond ja Jaapani tulevik on ikkagi noorte peal," ütles Krupin.

Jaapanil on tööstusriikidest suurim riigivõlg – ligikaudu 237–260 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Eesti näiteks sellist võlga endale lubada ei saaks. "Meil oleks IMF kohal ja põhimõtteliselt maailmapank patrulliks tänavatel, et avalik sektor rohkem ei kulutaks," ütles Koppel.

Koppel rääkis, et Jaapanil on aga oma keskpank, oma valuuta ja nad on peamiselt võlgu oma rahvale. "Kui nüüd küsida, kas see on püramiidskeem, siis tegelikult on. Aga see on hoopis teistsugune püramiidskeem, kui sellisel riigil, kellel ei ole oma keskpanka ja kes oma valuuta üle ise ei otsusta," ütles ta.

Koppel investeerib oma klientide raha ka Jaapanisse. Mis annab talle selleks kindlustunde?

"Seal on midagi hakanud toimuma. Seal on palgad tasapisi tõusma hakanud, seal ollakse pikaajalisest stagnatsioonist natukene välja murdmas. Mis puudutab konkreetseid ettevõtteid, need on magusamalt hinnatud, kui muudes suurtes tööstusriikides. Arvestades, et jeen on ka odav, siis nende ekspordipotentsiaal on kasvanud," rääkis Koppel.

Neil päevil külastab Jaapanit USA president Donald Trump. Takaichi on lubanud kahe riigi suhted uuesti üles ehitada.

"Kohtun president Trumpiga esimesel võimalusel ja tõstan Jaapani ja USA suhted uutele kõrgustele," sõnas Takaichi.

Kaitsetollide kehtestamine on Jaapani ühiskonna Trumpi suhtes umbusklikuks muutnud.

"Eriti nüüd tariifidega, mis ta pani Jaapanile peale, Jaapani ühiskond kaotas usu, et Ameerika tuleb appi Jaapanile, kui siin midagi juhtub. Eriti kui me räägime Hiina ja Jaapani konflikti teemal," sõnas Krupin. "Viimasaed uuringud, mis on tehtud septembris, näitavad, et inimesed ikkagi ei usu, et Donald Trump tuleb appi."

Koppel jääb Trumpi ja Takaichi kohtumise eel optimistlikuks.

"Üldiselt kipub olema ka nii, et kui Trump kuhugi kohale läheb, siis ta enamasti saab suhteliselt hästi läbi ja kui me nüüd mõtleme, et tal on vastas daam, kes on pehmelt öeldes konservatiivsete vaadetega, siis ma julgeksin spekuleerida, et see käik ei pruugi Jaapani jaoks halvasti lõppeda," ütles Koppel.