2023. aasta suvi. Rahvuslik lennufirma Nordica pole juba aastaid teenindanud Tallinnast liinilende. 27. juulil andis toonane kliimaminister Kristen Michal ettevõtte nõukogule ülesande viia läbi erikontroll. Vaid päev varem esitas Nordica toonane juht Jan Palmer lahkumisavalduse. Sel hetkel oli Nordica esimese poolaasta kahjum 7,2 miljonit eurot.

2025. aasta jaanuaris avalikustati lõpuks erikontrolli raport, kust selgus, et puudujääke oli nii Nordica juhatuse kui ka nõukogu töös.

Veebruari lõpus käivitas prokuratuur menetluse, et kontrollida, kas kellegi teadlik pahatahtlik käitumine viis riigifirma majanduslikku kuristikku. Sisuliselt hindas prokuratuur, kas erikontrolli etteheited Nordica juhatusele ja nõukogule aastatel 2020-2023 väärivad kriminaalkaristust.

Eelmisel neljapäeval selgus, et prokuratuuri hinnangul Nordicas keegi kuritegu ei sooritanud ja kriminaalmenetlus lõpetati kellelegi kahtlustust esitamata.

Ringkonnapokurör Daniel Toom tõdes, et ettevõtlus oma olemuselt seisnebki muu hulgas äririskide võtmises ja Eestis on ka põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadus. "Ja pelgalt igasuguse äri-, noh majandusliku kahju tekkimise tõttu kedagi kriminaalkorras menetleda ei ole kindlasti adekvaatne," leidis ta.

"Impulsi" valduses on Nordica kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, kust saatemeeskond püüab peatükkide kaupa välja tuua olulisema. On märkimisväärne, et menetluse käigus ei küsitlenud prokuratuur Jan Palmeri ega teisi Nordica juhte.

Luhtunud ärid

Nordica ampsas endale mitu suurt lepingut. Eesmärk oli teenindada näiteks Tez Touri tšarter-, SAS-i ja Marabu liinilende. Kasumit loodeti projektidega teenida 6-13 protsenti. Samas erikontrolli hinnangul on lennunduses realistlik kasum kolm protsenti, tegelikkuses tootsid kuus projekti seitsmest kasumi asemel hoopis kahjumit.

"Lennunduse hetkeolukord, mida nii juhatus, võib-olla ka nõukogu siis hindas selles mõttes valesti, et kui keeruline saab olema lennundussektori jaoks Covidist väljatulek," kommenteeris kliimaministeeriumi asekantsler ja Nordica nõukogu liige alates 1. juunist 2023 Sander Salmu.

Jan Palmeri sõnul oli suurim probleem hulk tehnilisi muresid. "Näiteks tavalised propellerilabad. Kui vajasime uut, saime selle varem ööpäevaga. Nüüd pidime ootama kaks kuud. See tähendas, et lennuk seisis kaks kuud. Selles äris tehtud lepingud ütlevad, et sulle makstakse, kui sa lendad," rääkis Palmer.

Lisaks tõi Salmu välja, et Nordica raamatupidamine oli kehval tasemel, mille kohta Palmer vastas, et ilmselt polnud inimesed lihtsalt pädevad lugema lennunduse aruandlust. Salmu arvates oli tulemuseks olukord, kus ettevõte otsus laieneda tehti valeinfo pealt.

"Aastaga ettevõte laienes üle 75 protsendi ja ma arvan, et see sai ka saatuslikuks, et nii palju uusi projekte tuli korraga peale, realiseerusid mitmed äririskid ja ettevõte enam 2023. aasta suvel ei olnud võimeline seda kõike nii-öelda ära lahendama," lisas Salmu.

Küsimusele, kas Palmer näeb ka endal mingit süüd Nordica allakäigul, vastas ta: "Olen palju mõelnud, kas oleksime saanud teha midagi teisiti nende tehniliste probleemide lahendamisel. Me kasutasime nii palju raha, kui julgesime, et osta varuosi. Aga sellest ei piisanud."

Laristamine

Oktoobris 2019 lõpetas Nordica liinilendude teenindamise Tallinnast. Ometi seadis riik omanikuna eesmärgiks olla valmis liinilendude taasavamiseks. Selle eelduseks oli piletimüügiplatvormi olemasolu.

"See oligi omaniku ootus, et see valmidus oleks ettevõttel olemas ja see on see kulu, mida ettevõte pidi kandma selleks, et seda omaniku ootust täita," selgitas Salmu.

See kulu oli suur, kokku 2 648 000 eurot. Ainuüksi piletimüügiplatvormi Amadeus käivitamine maksis 880 000 eurot, millele lisandus igal aastal umbes 300 000 eurot ülalpidamiskuludeks.

"Mina olin Xfly tegevjuht, Nordica ei puutunud minusse. Aga kui sellest kuulsin, ütlesin, et ei, seda pole vaja. See on nagu ostaks Rolls-Royce'i," meenutas Palmer.

Salmu nentis ajakirjaniku küsimuse peale, kas see kulu ei tundunud liiga suur millegi eest, mida kunagi vaja ei läinud, et see oli ka üks Nordica nii-öelda alus- või loomise eeldus, et vajadusel ta pakub Tallinnast lennuühendusi.

Ringkonnaprokurör Daniel Toom märkis, et karistusõiguslikult seal midagi valesti ei tehtud. "See, kas see oli kõige otstarbekam või mitte, on teine küsimus," lisas ta.

Huvide konflikt

Eraldi analüüsis prokuratuur, kas Jan Palmer võis tegutseda aastal 2023 huvide konflikti olukorras, kui Rootsi liinihankel osales nii Nordica, mille juhatuse esimees oli Palmer, kui ka Amapola Flyg, mille nõukogu liikmeks oli taas Palmer.

"Kui tulin Eestisse juba Estonian Airi ajal aastal 2012, teavitasin kõiki, et olen mõne Rootsi ettevõtte nõukogus. Polnud huvide konflikti meie tegevusega. Osalus on deklareeritud igal aastal," kinnitas Palmer.

Toomi sõnul kontrollis prokuratuur, kas on eksitud millegi vastu hankel osalemise käigus. "Täpsemalt või isegi eelkõige vaatasime, kas nõukogu on rikkunud oma järelevalve kohustusi," ütles Toom.

Palmeri sõnul oli Nordica see, kes pani kokku pakkumused. "Mina polnud sellega kuidagi seotud. Mina hoidsin end sellest projektist eemal," ütles Palmer, kinnitades, et ta ei teadnud midagi Nordica pakkumuse üksikasjadest.

"Sain teada siis, kui pakkumuse üle andsime. Sest mina pidin selle allkirjastama opereeriva lennufirma tegevjuhina. Seega siis sain teada."

"Impulss" küsis Rootsist välja hankedokumendid, mis kinnitavad Palmeri sõnu. Nimelt selgus, et Amapola Flyg esitas pakkumuse 25. jaanuaril 2023, Nordica enda oma alles viis päeva hiljem 30. jaanuaril. Palmer oli küll lisatud e-kirja saajate hulka arutelus, kus räägiti Nordica pakkumuse detailidest ja hinnast. Ent see leidis aset alles päev pärast seda, kui Amapola Flyg oli enda pakkumuse esitanud ehk 26. jaanuaril. Teisisõnu Amapola ei saanud kuidagi Nordica siseinfot ära kasutada.

Ringkonnaprokurör Toomi sõnul tuvastas prokuratuur menetluse käigus, et Palmer oli teadlik, et Nordica hankel osaleb ja ta oli ka teadlik hanke pakkumusest. "Aga puudusid igasugused viited sellele, et ta oleks oma teadmist kuritarvitanud või seda ära kasutanud või lekitanud seda pakkumist kuhugi kolmandatele osapooltele."

Epiloog

Lõpuks jõuab "Impulss" ringiga tagasi loo algusesse ehk põhjuse juurde, miks Jan Palmer otsustas ootamatult Nordicast lahkuda. 

"Ütlesin seda teie peaministrile. Ta küsis, kas aitan neid. Vastasin, et jah. Ma ei jookse lihtsalt ära. Tahan näha, et hakatakse otsima uut inimest. Aga seda ei juhtunud," ütles Palmer.

Palmeri plaan oli palgata Nordicale appi Lufthansa Consulting, mis kolme nädalaga oleks teinud ettevõtte operatsioonide analüüsi hinnaga umbes 200 000 eurot. Palmeri selja taga otsustati Nordica nõukogu liikme Camiel Eurlingsi soovitusel palgata päästeoperatsiooniks hoopis Abu Dhabis registreeritud ettevõte Knighthood Global, mis lubas tuua ka uued tegevjuhid. Lepingu maksumus oli kokku kuue kuu eest 1 140 000 eurot.

"Tollel hetkel vaadates, millist teenust ettevõte pakkus, tuues kompetentsid, tuues tegevjuhi, tuues ka finantstiimi täiendust, see oli ainuõige valik. Kui me võtame ka hiljem kokku, kui palju Knighthood Globali nii-öelda panus ettevõttele positiivselt mõjus, siis see oli suurusjärgus 12 miljonit eurot," rääkis Salmu.

Palmeri sõnul ei mõista ta, miks valiti Knighthood Global ja tema hinnangul oli see viga.

"See töö võtnuks neil inimestel liiga palju aega, et süveneda ja üritada lahendada probleeme, mis meil olid. Nad olid sellest liiga kaugel. Lisaks oli neil juba varem halb maine, sest nad... polnud kuigi edukalt toime tulnud oma varasemate projektidega," põhjendas Palmer.

Kõrvale jäeti tõsiasi, et Knighthood Globali juhtidele oli selleks hetkeks esitatud Itaalias kriminaalsüüdistus tegevuses, mis viis lennuettevõte Alitalia pankrotini. Lisaks oli taaskord õhus küsimus huvide konfliktist, sest päästefirma pardale toonud Nordica nõukogu liige Camiel Eurlings oli samas firmas ise ka partner. 

"Kliimaministeeriumi õigusosakond leidis, et ei ole huvide konflikti, kui teavitus on tehtud avalikult," vahendas Salmu omaniku seisukohta.

Salmu sõnul lähtus ministeerium nii Eurlingsi kui ka ettevõtte kinnitusest, et ta pole osanik. "Nõukogu liige, usaldusväärne isik, hea taustaga, et miks peaks nõukogul tekkima kahtlus, kui ta avalikult ütleb, et ta ei ole seotud selle ettevõttega muul moel kui teenuste pakkumine," kommenteeris Salmu.

Edasine on juba ajalugu. Selle aasta 28. jaanuaril kuulutas Harju maakohus välja Nordica pankroti, mis tähendas, et rahvuslikku lennufirmat enam pole.

"Impulss" sai viimaks ka Nordica endiselt nõukogu liikmelt Camiel Eurlingsilt kirja, kus ta selgitas, et tegi endast kõik oleneva, et vältida huvide konflikti, taandades end kõnealuse tehingu aruteludest nii Nordicas kui Knighthood Globalis. Ta lisas, et tal pole Knighthood Globalis osalust ja ta ei saanud ka Nordica tehingu eest boonuseid.