Rail Balticu kolme riigi ühisettevõtte RB Rail AS-i nõukogu esimees Matiss Paegle kirjutas sotsiaalmeedias, et Läti ei jõua mitte mingil juhul aastaks 2030 Rail Balticu trassiga valmis.

"2024. aasta detsembrist, millal valitsus andis toetuse projekti esimese etapi elluviimiseks, ei ole praktiliselt mitte midagi juhtunud. Senise otsustusvõimekuse juures ei ole Rail Balticu valmimine 2030. aastaks isegi teoreetiliselt võimalik. Iga päev ilma otsusteta pikendab tähtaegu ja muudab projekti kallimaks – ligikaudu 200 miljoni euro võrra aastas," märkis Paegle.

Tema sõnul võiks Läti otsustada projektile restardi teha ja määrata uueks mõistlikuks tähtajaks näiteks aasta 2035.

Eesti taristuminister Kuldar Leis ütles, et Eesti lähtub jätkuvalt kavast, et projekt on nii Eestis, Leedus kui ka Lätis aastaks 2030 valmis.

"Läti ei ole kõrgemal tasemel välja öelnud [et nad tähtajaks valmis ei saa]. Me ootame Läti valitsuse ametlikku seisukohta Rail Balticu osas ja nende värske peaminister on lubanud, et võtab Rail Balticu enda haldusalasse ja on ka öelnud meie peaministrile, et vaatab sisse, mis Läti seis on ja annab siis teada," rääkis Leis.

Läti mais ametisse astunud peaminister Andris Kulbergs juhtis opositsioonis olles Läti seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni, mistõttu on Rail Baltic talle tuttav. Samas on Lätis nelja kuu pärast parlamendi valimised, mis ei pruugi olla suurte otsuste tegemiseks soodne aeg.

"Kuna teame, et Läti peaminister on nagunii ka järgmisel nädalal Eestisse tulemas, ma loodan, et selleks ajaks on nende analüüs tehtud, et mis reaalne tempo Rail Balticuga Läti poolel on. Aga me kindlasti omalt poolt jätkame ja toetame Lätit nii palju kui vähegi on võimalik," rääkis Leis.

Kliimaministeeriumi transpordi ja liikuvuse asekantsler Sander Salmu lisas, et tegelikult suurte infrastruktuuriprojektide puhul on tähtaegade nihkumine pigem tavapärane.

"Kui me võtame selle kevadise Euroopa Kontrollikoja auditi, siis Rail Baltic oli üks projektidest, mis oli kõige rohkem tähtajas. Ülejäänud suured taristuprojektid olid oluliselt oma tähtajast eemal," rääkis ta.

Lisaks on Lätis kerkinud teemana üles ka trassi maksumus. Paegle näiteks arvutas, et Riiast lõuna pool asuva lõigu Misa-Läti piir (DS4) puhul on kilomeetri maksumus ligikaudu 16,3 miljonit eurot, mis on 2,3 korda kõrgem kui Eesti normaliseeritud näitaja ja ligikaudu 66 protsenti kõrgem kui Leedus.

Tema hinnangul võiks kas raudtee ümberprojekteerida, mis võiks kokku hoida 100-200 miljonit eurot, aga lükkaks projekti valmimise kaks-kolm aastat edasi, või rääkida ehitajaga läbi hindade langetamise osas.

Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets ütles, et täna midagi ajalises mõttes Läti ümber projekteerida tegelikult ei jõua. Samuti oli ta pigem skeptiline selle suhtes, et ehitajaga on võimalik peale ehituse algust hindu odavamaks rääkida.

"Ehitusäris on niimoodi, et hinda alla saada juba sõlmitud lepingus, siis peab ikkagi tehnilistes lahendustes midagi muutma. Ja siis me jõuame sellesse ümberprojekteerimise tsüklisse, nii et see sinna vahele tänases ajakavas ei mahu," rääkis Salomets.

Eesti plaanid

Kui Läti tuleb päriselt välja ametliku otsusega, et nad Rail Balticu valmimist edasi lükkavad, võib ka Eesti otsustada Pärnust edasi olevaid lõike hiljem ehitama hakata.

Sander Salmu ütles, et lepingud seda võimaldavad. "Me oleme teinud lepingud selliselt, et need võimaldavad paindlikult nii tööde mahu kui ka ajakava osas mängida, ehk me oleme selleks valmis," märkis Salmu.

"Aga loomulikult me soovime näha mitte ainult, kui teoreetiliselt peaks uus tähtaeg tulema, et mis on need ka tegevused, sest lihtsalt tähtaegade muutmine, ilma konkreetsete tegevusteta, ei anna kindlust, et uus tähtaeg on realiseeritav," ütles Salmu.

Salometsa sõnul on tegevused tähtaja edasi nihkumisel riigi otsustada. Laias skaalas on võimalused nii Rail Balticu Eesti osa tähtajaks valmis ehitamine ja näiteks osaline konserveerimine, selle mitte päris valmis ehitamine kui ka muud vahepealsed variandid.

Salomets hindas, et kui arvestada, et praegu läheb lahti ka Tallinna-Pärnu maantee neljarajaliseks ehitamine, mis konkureerib raudteetrassi alusehitustega samade ressursside peale, on võimalik Rail Baltiku lõikude edasilükkamisest rahaliselt võita.

Samas on see tema sõnul veel lõpuni analüüsimata. "Seda me pole täna ei rahas ega ajas hinnanud, aga kindlasti omame pädevust seda teha, kui on teised valikud. Siis me oskame ka sellele panna hinnalipiku juurde," rääkis ta.

Samas kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu ütles, et ehituse edasi lükkamine võib ka tegelikult projekti kallimaks viia.

"Kui me võtame, et iga aastaga läheb ehitus kallimaks, siis tähtaja edasilükkamine tähendab ka seda, et see projekt, ehitus, läheb kallimaks. Teine on saamata jäänud kasu, sest projekt ju on sotsiaal-majanduslikult tasuv," ütles Salmu.

Salmu sõnul on Rail Balticule järgmisest Euroopa Liidu eelarveperioodist rahastuse saamise väljavaated väga head. "Euroopa Komisjon on välja pakkunud just selliste suurte piiriüleste taristu rahastuse kahekordset tõusu. Kui sellel perioodil oli umbes 26 miljardit eurot, siis välja on pakutud üle 51 miljardi euro," rääkis Salmu.

"Ja Rail Baltic on üks eelmisel detsembril markeeritud projektidest Euroopa Liidu transpordiministrite poolt kokku lepitud rahastuse põhimõtetes. Nii et Rail Baltic on kindlasti ka järgmisest perioodist abikõlblik," lisas ta.

Eesti sooviks Salmu sõnul saada lisaks käesoleval perioodil saadud 1,2 miljardile eurole teist veel sama palju. "See on see, millega me suudame projekti puuduolevad eelarvevahendid katta," ütles ta.

Ka taristuminister Kuldar Leis ütles, et Läti senine tegevusetus Rail Balticu ehitamist ei peata. "Seda musta stsenaariumit olla ei saa. Läti kui riik on kindlasti nii uhke, et ehitab Rail Balticu valmis," ütles Leis.