Kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) sõnul pole Eestil ettevõttes osalust ega pea nende toodangut ostma, nagu eeldas Lätti ja Leetu tehaseid rajav Saksamaa relvafirma Rheinmetall.

Ettevõtte peamine nõudmine on, et riik tagaks vajaliku taristu, nagu vesi, gaas ja elekter. Investeeringu kogumaht sõltub sellest, mida peale suurtükimoona veel täiendavalt tootma hakatakse, kuid ulatub vähemalt 250 miljoni euroni.

"Kogu 155-millimeetrise [laskemoona] tootmine eeldab erinevaid tsükleid ja see kindlasti ajas nii-öelda suureneb," märkis Pevkur. "Nad on siin rääkinud ikkagi sada pluss töökohast, aga tuleb arvestada, et sellega kaasneb väga suur hulk teisi sektoreid – logistika, samamoodi kõik, mis puudutab teenindamist, varundamist, seal see ahel on kindlasti oluliselt suurema töökohtade arvuga."

Kaitsetööstuse liidu tegevjuht Kalev Koidumäe märkis, et sellised välisinvesteeringud toetavad Eesti kaitsetööstuse ökosüsteemi arengut. "Sellega tuleb kindlasti ka teatud tehnoloogiasiire Eestisse ja võib-olla kõige olulisem, meil tekib laskemoona tootmise võime ehk ressursiallikas ka siia kodumaale," ütles ta.

Koidumäe sõnul teevad sellised suured ettevõtted kindlasti ära ka põhjaliku kodutöö, milliseid inimesi on piirkonnas võimalik värvata. Tõenäoliselt tähendab see ka mingisugust taustakontrolli.

Lüganuse vallavanem Dmitri Dmitrijev ütles, et kohalikes ta mingisugust negatiivset hoiakut tehase tulemisse tajunud pole ja pigem ollaksegi uute töökohtade ootuses.

"Seda suurt projekti me tegelikult vaatame eelkõige sotsiaalmajanduslikust poolest. Meie jaoks see tähendab sadu töökohti piirkonda, mis on väga oodatav. Ma arvan, et see on ikkagi väga hea, positiivse efektiga kokkuvõttes," rääkis Dmitrijev.

Ettevõtte nime ei soovi kaitseministeerium avalikustada enne, kui läbirääkimised on edukalt lõppenud. Praeguse seisuga võib see juhtuda mõne nädala pärast.