Septembris teatasid kaitseminister Hanno Pevkur ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, et Eestisse on oodata tehast, mis hakkaks tootma suurekaliibrilist laskemoona.

Pevkur märkis toona, et lähinädalatel saab ministeerium sel teemal avalikult rohkem rääkida, kuna tol hetkel ei olnud potentsiaalse investoriga lepingut veel allkirjastatud.

Oktoobri lõpus avaldas kaitseministeerium taas lootust, et läbirääkimised võiksid lõppeda mõne nädala pärast.

Veebruariks pole tehase rajamine jätkuvalt läbirääkimiste etapist edasi liikunud.

"Töö potentsiaalsete investoritega endiselt käib," ütles majandus- ja kommunikatsiooni pressiesindaja ERR-ile.

Ka kaitseministeeriumist kinnitati, et suurekaliibrilist laskemoona tootva ettevõttega käivad jätkuvalt läbirääkimised. "Tuleb mõista, et niivõrd mahukate lepete puhul on tavapärane, et kõigis detailides kokku leppimine võtab aega," lisas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Suurekaliibrilist laskemoona tootva tehase investeeringu suurus peaks jääma vahemikku 250–300 miljonit eurot ja tooma piirkonda üle saja uue töökoha.

Kui Lätis ja Leedus hakkab laskemoona tootma Rheinmetall, siis Eesti lükkas Saksa firma pakkumise tagasi, kuna ettevõte nõudis riigilt liialt suuri kohustusi.

Läti riigile kuuluv äriühing sõlmis Rheinmetalliga septembris vastastikuse mõistmise memorandumi, mille raames rajatakse riiki 275 miljoni euro eest suurtükiväe laskemoona tehas, mis hakkab tootma 155 mm suurtükimürske.

Rheinmetall rajab juba ka Leedusse laskemoonavabrikut, kus hakatakse tootma põhiliselt 155 mm suurtükimoona.