Neljapäeval kirjutas Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori kohusetäitja Harold Lepp kooli lapsevanematele, et kool on saanud ühe lapsevanema kaebusel haridus- ja teadusministeeriumilt ettekirjutuse, mis tuletab meelde, et liikumistundide tegemiseks ja muuks õppetegevuseks lapsevanematelt raha kogumine pole lubatud.

"Seetõttu lõpetame viivitamatult kõik õppekava rikastanud tegevused vanemate poolt kogutud rahadega, nagu õppekäigud, teatri- ja kinokülastused, esmaabikoolitused, suusa- ja ujumistunnid õppetöö ajast," kirjutas Lepp meilis.

Lepp kirjeldas, et kool on õppekava rikastamiseks ja Kotzebue tänava maja võimla puudumise korvamiseks pakkunud mitmekesisemaid võimalusi liikumistundide läbiviimiseks, nagu liikumisbuss ja ujumistunnid. Kõnealused ujumistunnid pole osa riikliku õppekava ujumistundidest, vaid lisatunnid, mida lapsevanemad soovivad lastele pakkuda, et nende ujumisoskust veel lisaks arendada.

Lepp ütles ERR-ile, et õppekäigud on väga väärtuslik osa õppimisest, sest alati ei ole klassiruumis võimalik kõike kogeda või näha.

"Lisaks annavad õppekäigud õpilastele motivatsiooni ja suurendavad õpihuvi. Vanemad soovivad panustada oma laste haridusse, sest riik ei anna selleks piisavalt raha. Miks see peab nii olema? Asemele saame pakkuda ainult tasuta toimuvaid ettevõtmisi. Kõik on olukorrast häiritud," kirjeldas Lepp.

Lapsevanemate seisukohta väljendas näiteks Andreas Kaju, kes ütles sotsiaalmeedias, et kui riik või omavalitsus koolipidajana sooviks materiaalse ebavõrdsuse ja õppetöö ja mitmekülgse hariduse kättesaadavuse probleemi konstruktiivselt lahendada, siis on selleks palju paremaid võimalusi kui vanematelt raha võtmise keelamine.

"Aga riigiaparaadile omaselt käib taseme ühtlustamine meil nii, et pikemad võetakse peajagu lühemaks, mitte ei aidata teisi järgi. Uskuge mind, isegi kui selliste sammude taga olevad taotlused on igati kõlbelised, isegi moraalselt sümpaatsed, siis keeldub lapsevanem siin puude taga metsa nägemast," sõnas Kaju.

Kallas: kohustuslik õppetegevus peab olema tasuta

Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul pole GAG-i direktori KT kirjas loetletud tegevuste eest vanematelt raha küsimine seadusega kooskõlas ja raha õppekava tegevusteks peaks andma koolipidaja mitte lapsevanem.

"Meil ei jäänud peale ettekirjutuse muud üle, kui lapsevanem kaebab ja lapsevanema kaebus on põhjendatud," sõnas Kallas.

"Ujumis- ja liikumistunnid on kohustuslik õppekava osa. Kui koolipidaja ei ole taganud ruume nende tegemiseks koolis, siis peab ta tagama rahastuse, et need toimuksid mujal. Ei saa eeldada, et need maksab kinni lapsevanem. Isegi kui kool tahab pakkuda rohkem kui õppekavas ette nähtud miinimum, siis ka sel juhul ei saa kool eeldada, et see toimub ainult vanema rahakoti peal, sest kõikidel lastel peab olema kohustuslikust haridusest osasaamine võrdne," rääkis Kallas.

Kallas rõhutas, et kõik, mis on seotud kohustusliku õppetööga, peab olema koolis tasuta.

Kui aga tegemist on tegevusega, mis pole kohustusliku õppetegevuse osa, näiteks õhtune teatriskäik, siis võib küsida lapsevanemalt panust, aga siis peab kool tagama, et kõikidel lastel, kes selles koolis õpivad, oleks võrdne võimalus tegevusest osa saada.

"Kui on lapsevanemaid, kes ei suuda osalemist garanteerida, peaks kool leidma võimaluse, et ka nende lapsed saaksid tegevuses osaleda," sõnas minister.

Kallas näitas tekkinud olukorras näpuga ka koolipidaja suunas. "Vastutus lasub siiski ka koolipidajal – see on kas omavalitsus, erakoolipidaja või riik – ja tema peab tagama koolile rahalised vahendid õppekava elluviimiseks. Ehk kui kool on sätestanud õppekavas need õppereisid, siis koolipidaja kohustus on tagada selleks vahendid," sõnas Kallas.

Ministri sõnul saab koolide kommet teha õppetegevust vanemate rahaga ära kaotada ainult ühiskondliku kokkuleppega.

"Reegel on väga selge. See teema on riigikontrolli auditi ja õiguskantslerini välja vaieldud juba kümme aastat tagasi. Tõsi on ka see, et see praktika jätkub," nentis minister.

Kallas tõi välja ka kultuuriranitsa kasutamise võimaluse, kuid selle meetme eelarve pole mitu aastat tõusnud ja on jätkuvalt 1,5 miljonit eurot, millest peab jaguma terve Eesti põhikoolidele. Koolide sõnul kultuuriranitsa rahast ei piisa. "Kultuuriranitsa fondi raha on 9,6 eurot õpilase kohta põhikoolis," ütles Lepp. Hõreda asustusega piirkondades tuleb sinna 10 eurot juurde.

Narva gümnaasium leiab raha kooli eelarvest

Kui Tallinnas on palju koole, keda Kallase kriitika tasuliste õppekäikude teemal puudutab, siis Eesti piiri ääres Narvas sellist küsimust ei teki, sest lapsevanemate raha eest õppekäikudel ei käidagi.

"Kui räägime õppekäikudest õppetöö eesmärgil, siis nende kulud on katnud kool, kas siis koolieelarvest või projektirahadest," sõnas Narva gümnaasiumi direktor Teivi Gabriel.

Kui on olnud tegemist meelelahutusliku väljasõiduga, mis ei ole õppekava täitmisega seotud, siis neid väljasõite on Narva gümnaasium küll üksikuid teinud, kuid siis on vanemal olnud võimalus öelda, kas ta soovib, et tema laps sellest võtab osa ja kas ta on valmis tasuma mingi osa osavõtumaksu, selgitas koolijuht.

Gabriel kirjeldas, kui paar aastat tagasi käidi Rootsis ekskursioonil, siis neile õpilastele, kes Rootsi ei sõitnud, olid Narva linnas ja linna ümbruses kooli poolt organiseeritud tegevused. "Need õpilased, kes tahtsid Rootsi minna, siis nende vanemad andsid selle nõusoleku, aga see ei olnud osa õppetööst," selgitas Gabriel.

Gabriel mõistab, et vanemad ja koolid soovivad õppetööd rikastada, aga kui Eestis on üldhariduse omandamine tasuta, siis ta saab ka aru, kuidas siin dilemmad tekivad. "See võib-olla seab madalama sotsiaalmajandusliku taustaga perede lapsed kehvemasse positsiooni ja tekitab ebavõrdsust, mis ei ole alati kõigile näha, aga see on paljude perede lugu," lausus Gabriel.

Riigile kuuluvas Paide gümnaasiumis korraldatakse õppetööd rikastavaid õppekäike sageli. Käidud on Kumus ja ERM-is, aga samuti teatris, riigikogus, Euroopa elamuskeskuses ja Narva Kreenholmis.

Õpilased kinnitavad, et õppekäigule minek on siis rangelt vabatahtlik, kui seda tuleks teha osaliselt oma raha eest.

"On olnud erinevaid õppekäike: tasuta, kuid on olnud ka tasulisi. Kuid need summad ei ole kunagi olnud kuidagi liiga murdvalt suured," ütles 11. klassi õpilane Bibi Loore Pilipenko.

Kooli direktor Margo Sootla ütles, et kui haridus on tasuta, siis peab ta seda kindlasti ka olema.

"Aga siin Kesk-Eestis on kindlasti neid peresid, kellele teatris käimine ja õppekäigule minek on ikkagi ainus võimalus ka lapsele midagi pakkuda," ütles direkor.